Koolis on vaja enam tähelepanu pöörata iga õpilase individuaalsusele ja arvestada sellega, et näiteks püsimatud poisid vajavad teistsugust lähenemist, tõdes nn harimatute meeste ühiskonnakihi probleemi kommenteerides riigikogu kultuurikomisjoni reformierakondlasest esimees Urmas Klaas.
«Meie üldhariduskoolis on siiani liigselt tähelepanu pööratud faktiteadmistele, vähem oskustele, sealhulgas sotsiaalsetele oskustele ja loovusele,» ütles Klaas Postimees.ee’le.
«Praktika näitab, et paljuski seetõttu tekib 6.-8. klassis just poistel probleeme koolis, väheneb õpi- ja koolihuvi,» viitas Klaas.
Ta toonitas, et kool peaks enam tähelepanu pöörama iga õpilase individuaalsusele ja arvestama sellega, et õpilastel on erinevad andekustüübid. Et õpilasekeskset individualiseeritud õppekava rakendada, on omakorda vaja väga tasemel õpetajakoolitust, nentis Klaas.
Teise lahendusena pakkus Klaas välja karjäärinõustamise varasema alustamise. Nõustamine tuleks tema hinnangul sisse viia põhikoolis, sest noor peab olulisi otsuseid langetama juba põhikooli lõpetades. Kindlasti tuleks tema sõnul noortele erinevaid erialasid ja elukutseid tutvustada, et valiku tegemine oleks lihtsam. «Sellega seostub kutsehariduse maine, olen kohanud kahjuks üsna palju koole, kus valitseb negatiivne suhtumine kutseharidusse, mis on taunitav ja ebaõiglane,» nentis riigikogulane.
Ta tõi välja, et «Eesti haridusstrateegia 2012-2020» pakub samuti katkenud kooliteega noorte probleemile mitmeid lahendusi. «Arvan, et väga asjakohane on ettepanek haridusprobleemide varase märkamise ja haridustee seiresüsteemi loomine, mille raames võetakse vaatluse alla iga haridusest lahkuja käekäik ning vajadusel pakutakse talle abi õppesse naasmisel.»
«Vajalik on kindlasti kogu ühiskonna väärtushinnangute areng selles suunas, et ilma erialata ja ilma hariduseta ei ole võimalik edukas olla ja peame valmis olema õppima kogu elu,» märkis Klaas lõpetuseks.
Koolist väljalangemuse tõttu Eestisse tekkinud väheharitud meeste ühiskonnakiht aitab elus püsida mitmel meie ühiskonna väärnähul ja raiskab niigi nappi inimvara, märkisid «Eesti haridusstrateegia 2020» koostajad. Postimees kirjutas laupäeval, et tänapäeval ei jõua ligi 12-14 protsenti Eesti noorest põlvkonnast põhiharidusest kaugemale või ei omanda põhiharidustki. «Tagajärjeks on nn alaharitute ühiskonnakiht, kes ei suuda leida korralikku tööd ega sageli luua perekonda, on aldis alkoholile jms,» seisab haridusstrateegias.