Euroopa liidrid on esmakordselt valmis aktsepteerima võimalust, et Ateena katkestab teatud ulatuses riigivõlakirjade maksed.
EL valmis tunnistama Kreeka maksejõuetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on uue strateegiaga, mis tuleb arutusele tänasel rahandusministrite kokkutulekul Brüsselis.
Ilmselt tulevad jutuks ka uued järeleandmised Euroopa laenuandjate poolt. Näiteks kaalutakse langetada veelgi abilaenude intressimäärasid ja juurutada laiapõhjalist võlakirjade tagasiostmise programmi.
Nagu näib, on liidritel ühtlasi plaanis visata üle parda prantslaste idee pikendada pankade poolt Kreekale antud laenude tähtaegu – pakkudes neile vastutasuks kulukaid stiimuleid.
«Põhieesmärk on kergendada Kreeka võlakoormat, astudes selleks samme nii era- kui riigisektorite tasandil,» ütles üks läbirääkimistesse kaasatud kõrge Euroopa ametnik.
Ametnikud hoiatasid, et uus kurss on veel kujunemisjärgus ning lõplikud üksikasjad võivad selguda alles suve lõpuks.
Küll aga loodavad nad, et kokkuleppe korral toimub 18-kuises eurokriisis oluline nihe.
Siiamaani on Euroopa liidrid tõrkunud tunnistamast mistahes plaani, kus sisalduks sõna maksejõuetus – kartes, et see põhjustaks investorite pagemise kõikidest perifeeriatest, ka Itaaliast ja Hispaaniast, mille majandused on euroalas suuruselt kolmas ja neljas.
Itaalia riigivõlakirjade tootlused sooritasid möödunud nädalal Kreeka hirmude ajendil äkilise üleshüppe.
Vahetult enne seda, kui rahandusministrid tänasele nakkuse-vastasele koosolekule kogunevad, saavad omavahel kokku ka kõrged euroala juhid, nende hulgas Euroopa Keskpanga pealik Jean-Claude Trichet ja eurogrupi juht Jean-Claude Junker.
Grupp võlausaldaja-maid Saksamaa juhtimisel on juba nädalaid üritanud eraviisilistelt võlausaldajatelt «vabatahtlikku» abi välja pigistada. Nad soovivad, et võlausaldajad annaksid Kreekale maksetega ajapikendust.
Reitinguagentuurid on viimastel päevadel hoiatanud, et kui võlakirjade hoidjad kaasa tõmmatakse, on tegemist valikulise pankrotiga.
Mitu Euroopa liidrit on aga siiski otsustanud nn Saksa plaani juurde tagasi pöörduda ja sundida Kreeka võlakirjade hoidjaid neid uute, pikema tähtajaga instrumentide vastu välja vahetama.
Ühtlasi lendaks prügikasti Prantsuse plaan, mis oleks paljude analüütikute hinnangul Kreeka võlataset vaid tõstnud, kuna hõlmas pankadele hüvitiste pakkumist tähtaegade pikendamise eest.
«Prantslaste plaan oli ulme vallast,» ütles üks kõrge Euroopa ametnik, viidates laialtlevinud kriitikale, et idee tagant paistis laenuasutuste omakasu.
Pangandussektori juhtiv lobigrupp Rahvusvaheline Finantsinstituut (IIF) nõuab vastutasuks restruktureerimiste eest Kreeka võlakirjade tagasiostmise programmi. Pangad väidavad, et Kreeka majandus võib hakata jätkusuutlikult taastuma vaid siis, kui üldist laenukoormat vähendatakse.
Ühe Euroopa ametniku sõnutsi on see plaan valitsusringkondades toetust kogumas.
Saksa investorite algatatud kava oleks selline, et avaturult ostetakse tagasi 10 protsenti Kreeka tasumata riigivõlast.
Kuna Kreeka võlakirjad lähevad hetkel kaubaks alla nimiväärtust, oleks sisuliselt tegemist kahjumi aktsepteerimisega.
Siiamaani on samas segane, kuidas tagasiostmist finantseeritaks. Euroopa Komisjon võitleb juba pikemat aega selle eest, et raha võetaks euroala 440 miljardi eurosest päästefondist. Berliin on selle ettepaneku aga blokeerinud.
Copyright The Financial Times Limited 2011.