USA ja Euroopa vajavad kümneid miljoneid uusi talente
11. juuli 2011, 18:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem, kui me oodatagi oskame, on käes sedavõrd suur talentide nappus, et lahendamata jättes pidurdab see majanduskasvu kogu läänemaailmas, kirjutab Kadri Kuusk Arengufondi blogis Fututuba.ee.
Jaanuaris avaldatud raportis (Globaalne talendirisk: seitse vastust) jõudsid World Economic Forum ja Boston Consulting Group (BCG) järeldusele, mille kohaselt on vaja USAs aastaks 2030 juurde 25 miljonit talenti ning Lääne-Euroopas 45 miljonit talenti.
Talent ei ole seejuures mitte järgmine Albert Einstein või Mark Zuckerberg, vaid kõrgeltkvalifitseeritud spetsialist.
Probleemi juured ei ole saladus - põhjapoolkeral toob paljudel erialadel tööjõupuuduse kaasa vananev rahvastik jasobimatu hariduslik ettevalmistus.
Kokku lahkub prognoosi järgi Euroopa Liidus (EL) tööturult järgmisel kümnel aastal üle 70 miljoni töötaja ehk ligi kolmandik. Esimesi märke talendikriisist on juba näha - näiteks Saksamaal on 70 protsenti ettevõtetest suuri raskusi õigete inimeste leidmisega.
Seni on paljud riigid ja ettevõtted oma talendipuuduse leevendamisel tuginenud migrantidele. Sellest aga tulevikus ei piisa. Probleem ei ole enam selles, et mõnes piirkonnas on talente üle ja teisal puudu.
Kõrgeltkvalifitseeritud tööjõu nappus saab lähikümnenditel valitsema kõikjal. Lõunapoolkeral on peamiseks põhjuseks lihtsalt töötajate madal kvalifikatsioon ja ebaühtlane haridustase.
Näiteks McKinsey Global Institute’i hinnangul vastab rahvusvaheliste korporatsioonide nõuetele vaid 25 protsenti India ja 20 protsenti Venemaa spetsialistidest. Seega ootab neid maid ees veelgi keerukam kaksikprobleem – paljudele ei leidu sobivat tööd, vajalike oskustega inimesi aga napib.
BCG eksperdid prognoosivad, et kõige rohkem kasvab lähikümnenditel vajadus juhtide, tippspetsialistide ja inseneride-tehnikute järele. Enamikes riikides ja majandusharudes suureneb nõudlus nende järele üle 4 protsendi aastas.
Arengumaades on peagi vajaka spetsialistidest kaubanduse, kaevanduse, ehituse, transpordi ja kommunikatsiooni vallas. Arenenud maades on kõige suuremat kasvu oodata hariduses ja tervishoius. Tööstusspetsialistide nõudlus on suur kõikjal, tipnedes üle 10 protsendise kasvuga arenguriikides pärast 2020. aastat.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et tulevikus on osades riikides (nt Jaapanis) talendinappus kõigis majandusharudes, kõikjal aga on puudu töötajatest sellistes valdkondades nagu tervishoid, IT, haridus, äriteenused.