Digilevi on vesi väikeste telekanalite veskile
14. juuli 2011, 10:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Televaatajatele kohati ebamugavusi põhjustanud üleminek digitelevisioonile möödunud aasta 1. juulil avas uusi võimalusi nišikanalitele nagu ETV2, Kanal 11, Kanal 12, TV6 jt.
Tänu kohustuslikule digipöördele pidid need, kes seni leppisid õhu kaudu levitatavate vabade kanalitega, möödunud suvel mõne digilevi süsteemi kliendiks hakkama. Selle tõttu tekkis väikestele kanalitele uus potentsiaalne vaatajaskond.
Nii kaotasid suured telekanalid vaatajaid, kuid nišikanalid, kes opereerivad ühe-kaheprotsendise vaadatavuse juures, võitsid mõnevõrra uusi silmapaare. Tõsi, 0,5-protsendiline vaatajate kaotus ei pruugi näiteks Kanal 2 sugusel gigandil (vaadatavus tänavu juunis 14,7 protsenti) erilisi vaevusi tekitada, kuid sama suur tõus võib väiksema kanali puhul vaatajate arvu kordades kasvatada.
Eelkõige kasvasid digipöörde järel eestlastele mõeldud kanalid: suurte telekanalite sõsarkanalid, aga ka välismaised filmi- ja sarjakanalid nagu Fox Life, Fox Crime jt. Venekeelne telemaastik on jäänud suhteliselt stabiilseks. Peeter Teedla uuringufirmast TNS Emor põhjendab fenomeni järgmiselt: demograafiliste tingimuste tõttu on venekeelsed televaatajad enamuses juba aastaid mõne kaabeltelefirma kliendid olnud ja seega on neil aega olnud oma eelistused paika panna.
Teiste väikeste kanalite hulgast tasub esile tõsta Kanal 2 meestele orienteeritud Kanal 11 ja ETV2. Kanal 11 jõudis ekraanidele tänavu 8. mail ja suutis kohe saavutada 1,1-protsendilise vaadatavuse. «See on parem tulemus, kui me arvasime, eriti kui arvestada, et olime juunis seitse päeva vähem eetris kui teised,» kommenteeris Kanal 2 peadirektor Urmas Oru.
ETV2 hiilgas juunis lausa 3,3-protsendilise vaadatavusega. See number on üks kõrgemaid, mida telekanal loomisest alates 2009. aasta alguses on saavutanud, samal ajal kui teised suured ja väikesed telekanalid näitasid enamasti langustendentsi. Isegi 2009. aasta veebruaris, mil rahvusringhääling paljud taliolümpiaülekanded ETV2 lükkas, oli vaadatavus vaid 3,2 protsenti.
«Suvi annab üldse väikestele kanalite võimaluse, sest suured näitavad enamasti kordusi,» ütles ETV2 peatoimetaja Marje Jurtšenko. «Oleme kavva kombineerinud varem nägemata saateid koos igihaljaste kordustega. «Miss Marple» ja «Kolm rubiini» näiteks töötavad üsna hästi.»
Sel aastal suurenes ETV2 eelarve üle veerandi, täpsemalt 27,3 protsendi võrra, ja on kokku 859 000 eurot. Siiski moodustab see vähem kui kümnendiku ETV eelarvest. Lisaraha saadi selle arvel, et kogu lastesaadete programm nihkus sügisel ETVst ETV2 ja nii ka nende tootmiseks vajalik raha.
Jurtšenko sõnul ei aja ETV2 taga mingit kindlat vaadatavuse protsenti, vaid neile on oluline kontaktide arv (inimene vaatab nädala jooksul kanalit vähemalt 15 minutit). «2010. aastal lootsime ETV2 osakaaluks 320 000 vaatajat, tegelikkuses on vaatajaid aga rohkemgi, 384 000. Tänavu on see arv küündimas juba 500 000ni.
Nii et kanalit jälgib üha rohkem inimesi. Oma panuse on sellesse andnud lastesaadete liikumine ETV2 kanalile ja «Jüri Üdi klubi» tulek. Uusi omasaateid peaks edaspidi muidugi olema rohkem, kuid see ei sünni ilma lisafinantseerimiseta,» nentis Jurtšenko.
ETV ja ETV2
ETV eelarve 9 096 380
ETV2 eelarve 859 000
Kokku 9 955 380 eurot
ERRi oma- ja hankesaadete suhe 2011
ETV ETV2 kokku
Omasaadete esmaesitusi 1678 367 2046
Omasaadete kordusi 1920 1615 3536
Hankesaadete esmaesitusi 862 555 1418
Hankesaadete kordusi 1701 1440 3141