Erki Korp: sotsiaaltoetuste maksmise süsteem vajab uuendusi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõmme linnaosavanem Erki Korp.
Nõmme linnaosavanem Erki Korp. Foto: Toomas Huik

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp peab praegust nii riikliku toimetulekutoetuse kui linnaeelarvest makstavate täiendavate sotsiaaltoetuste süsteemi liiga killustatuks ning toetust taotlevatele inimestele kohati arusaamatuks ning nende toimetulekut tegelikult mitte toetavaks.

Näiteks saab inimene taotleda toimetulekutoetust, kui perekonna netosissetulekud jäävad üheliikmelise pere korral inimese kohta alla 76,70 euro. Kaheliikmelise pere puhul on see summa 138,06 eurot ehk iga järgneva pereliikme toetussumma ei ole mitte 100, vaid 80 protsenti.
Nõmmel on võrreldes 2010. aastaga riikliku toimetulekutoetuste taotlejate arv kahekordistunud.

Kui mullu I poolaastal maksti toimetulekutoetust 1 331 045 krooni, siis 2011. aasta I poolaastal 2 176 989 krooni (139 135 eurot). Kasv on tingitud eluasemekulude suurenemisest.
Nõmme linnaosa 2011. aasta linnaeelarvest makstavate toetuste eelarve on 16 323 eurot, millest 1. juuli seisuga on eelarvelisi toetusi välja makstud 9000 eurot.

«Arvestades elukalliduse pidevat kasvu ning abi vajavate inimeste arvu suurenemist linnaosas on järgmiseks aastaks plaan tõsta toetuste summa 25 000 euroni,» ütles Korp . «Kuid kui elukalliduse tõus jätkub, ei ole ka see ligi 10 000 euro suurune eelarve kasv piisav.»

Linnaeelarvelistest toetustest on suurenenud matusetoetuste ning vähekindlustatud eakate inimeste küttepuude ostuga seotud väljamaksete arv. Suurenenud on lastega perede kulutused ja seda just vähekindlustatud perede arvu suurenemise tõttu.

Praegused toetused ei ole kooskõlas elukallidusega ning on liiga napid selleks, et võimaldada vähekindlustatuil ettenähtud summadega toime tulla. Sellel on tõsised tagajärjed kõikide jaoks: toimetulematuse tõttu halveneb nii laste kui täiskasvanute tervis.

«Tegelikult võiks olla üks toetuste maksmise kord nii riigis kui ka linna tasandil ja iga abivajajale määratud toetuse taotlemine ning maksmine oleks üks protseduur,» ütles Korp. «Mitte nagu praegu, et taotletakse riiklikku toimetulekutoetust ja siis veel lisaks muid erinevaid toetusi. Sotsiaalhoolekande spetsialistid peaksid hindama inimese toimetulekut, tema majanduslikku olukorda, tema vajadusi ning määrama sellest lähtuvalt toimetulekuks vajaliku toetuse. Praegune süsteem sunnib sotsiaaltöötaja aga pelgalt arvepidajaks ega võimalda tal piisavalt teha oma õiget tööd.»
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles