Europarlamendi transpordi- ja turismikomisjoni liige Vilja Savisaar-Toomast kirjutab, et direktiiv, mis reguleerib piiriülest teabevahetust liiklusnõuete rikkumise kohta, suurendab meie inimeste ohutust liikluses ning vähendab liiklusnõuete rikkumistest tingitud surmasid.
Eestis hakkas kehtima 1. juulist uus liiklusseadus, mille peamiseks eesmärgiks on liiklusohutuse suurendamine meie teedel.
2001. aastal avaldatud Euroopa transpordipoliitikat käsitlev valge raamat sisaldas kaugeleulatuvat eesmärki vähendada liiklussurmade arvu Euroopa Liidu teedel 2010. aastaks 50 protsenti. Aastatel 2001–2009 vähenes liiklussurmade arv siiski vaid 36 protsendi võrra. 2009. aastal hukkus Euroopa teedel peaaegu 35 tuhat inimest.
Eestis on tänavu viie kuuga liiklusõnnetustes hukkunud neljandiku võrra rohkem inimesi kui möödunud aasta samal ajal. Politsei- ja piirivalveameti andmetel hukkus tänavu viie kuuga liiklusõnnetustes 33 inimest, mullu samal ajal oli hukkunuid 24. Maanteeameti andmetel hukkus mullu liiklusõnnetuste tagajärjel 78 inimest, 2009. ja 2008. aastal vastavalt 100 ja 132 inimest.
Euroopa Parlamendi transpordikomisjon on ebamõistlikult suure arvu liiklussurmade tõttu tegelenud viimased kaks ja pool aastat vastava sisulise direktiivi ettevalmistamisega.
6. juunil kiitis Euroopa Parlament heaks direktiivi piiriülese teabevahetuse liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumise kohta, et suurendada meie inimeste ohutust liikluses ning vähendada liiklusnõuete rikkumistest tingitud surmasid. See on esimene oluline samm antud suunas.
Direktiivi ajendasid vastu võtma uuringud, et liiklusõnnetusi põhjustanud teistes riikides elavate isikute osakaal on ebaloomulikult suur, eriti kiiruseületamise osas. Samas jäävad selliste liiklusrikkumiste eest määratud karistused täide viimata. Eriti automaatselt registreeritud rikkumiste korral, mille arv on tunduvalt suurenenud seoses automaatsete radarisüsteemide laialdase paigaldamisega Euroopa teedele. Niisugune suhteline karistamatus kahjustab liiklusohutuse eesmärke ja vähendab kontrollimise usaldusväärsust, kuna kõiki kodanikke tuleb kohelda võrdselt.
Läbides Euroopa Parlamendis kaks ja pool aastat tagasi esimese lugemise, käsitleti direktiivis vaid nelja kõige enam liiklussurmasid põhjustanud rikkumisi, milleks olid kiiruse ületamine, joobes juhtimine, turvavöö mitte kinnitamine ja punase tule alt läbi sõitmine.
Samuti keskenduti esimesel lugemisel ka karistuste rakendamise osale, mis olulisel määral oleks suurendanud soovitud eesmärkide mõju. Kahjuks Euroopa Nõukogu soovile muudeti õigusakti õiguslikku alust ning seetõttu ei saa enam rääkida piiriülesest karistuste rakendamisest vaid lihtsalt teabevahetusest.
Teisele lugemisele jõudis direktiiv Euroopa Parlamenti käesoleva aasta alguseks. Direktiivi lisati juurde järgmised rikkumised: sõidukijuhtimine narkojoobes, kiivri mittekandmine, keelatud sõiduraja kasutamine ja mobiiltelefoni või muu sidevahendi keelatud kasutamine juhtimise ajal. Kõigis liikmesriikides ei tunnustata neid rikkumisi küll ühtmoodi, näiteks erineb suhtumine mobiiltelefoni kasutamisse.
Direktiiv ei ühtlusta liiklusnõudeid ega karistusi. Ettepaneku kohaselt luuakse liikmesriikide vahel teabevahetusmenetlus elektroonilise andmevahetusvõrgu kaudu, mis võimaldab õigusrikkumise toime pannud sõiduki tuvastada. Pärast sõiduki kindlaks tegemist saadab selle riigi, kus liiklusnõuete rikkumine toimus, pädev asutus sõidukijuhi omanikule vastava teate ning sellele järgneb tavapärane karistuste välja nõudmise protseduur.
Kuna teabevahetus on oluliselt seotud privaatsete isikuandmetega, tegin mitmeid ettepanekuid rangema ja selgema andmekaitse osas, mis leidsid ka toetust. Usun, et nüüd ei ole võimalik kasutada delikaatseid isikuandmeid muul otstarbel kui liiklusrikkuja teavitamiseks ning karistuse menetlemiseks.
Liikmesriikidel on nüüd kaks aastat aega direktiivi jõustamiseks. Euroopa Liberaalid taotlesid ka nõuet, et liikmesriik edastab Euroopa Komisjonile teavet, millisel määral vastab antud riigi seadusandlus käesolevale direktiivile ning millal vajalikud muudatused seadusandlusesse tehakse. Euroopa Liidu õiguses nimetatakse neid korrelatsiooni- ehk vastavustabeliteks, mille sisse viimine igasse EL õigusakti on olnud pikkade diskussioonide teema. Poola, kelle eesistumine hakkas 1. juulil on võtnud selle oma tegevuskavasse. Loodan, et Eesti võtab direktiivi kiiresti üle ning kohaldab oma seadusi vastavalt direktiivile.
See ei ole seadus lihtsalt seaduse ja selle vastuvõtmise pärast, vaid omab konkreetset eesmärki inimelude päästmisel Euroopa teedel.