Trašanovi vanglasse minek lükkus edasi

Georg Trašanov mullu märtsis Põlva kohtumajas.

FOTO: Margus Ansu

Korruptsioonikuritegude eest osaliselt reaalse vangistuse saanud Valga endine maavanem Georg Trašanov taotles juuli alguses taas Tartu maakohtult oma vanglakaristuse edasilükkamist kolme kuu võrra, kohus tema taotlust ei rahuldanud, kuid Trašanovi karistusaeg lükkus siiski mõned päevad edasi.

56-aastane Trašanov pidanuks algselt ilmuma Tartu vanglasse oma kuuekuulist vanglakaristust kandma selle nädala esmaspäeval, 18. juulil.

7. juulil esitas Trašanov Tartu maakohtule taotluse lükata karistuse kandmine edasi, kuid kohus jättis 12. juulil taotluse rahuldamata. Samas muutis kohus eelmises ehk 16. mai kohtumääruses Trašanovile antud tähtaega vangistuse kandmisele ilmumiseks ning kohustas teda ilmuma vangistuse kandmisele Tartu vanglasse viie päeva jooksul alates 12. juuli määruse jõustumisele järgnevast päevast, ütles Tartu maakohtu pressiesindaja BNSile.

Vabatahtlikult karistuse kandmisele mitteilmumise korral kohaldatakse Trašanovi elukohajärgsel prefektuuril süüdimõistetu sundtoomine karistuse kandmisele.

12. juuli kohtumääruse vaidlustamiseks on Trašanovil aega kümme päeva alates määrusest teadasaamisest. Kohtumäärus jõudis temani 12. juulil, seega on vaidlustamistähtaeg selle nädala neljapäev, 21. juuli. Kui Trašanov selleks ajaks otsust ei vaidlusta, tuleb tal viie päeva jooksul alates sellest kuupäevast ilmuda vanglasse karistust kandma. Teisipäeva seisuga ei olnud määruskaebust kohtule tulnud.

Trašanov märkis 7. juulil kohtule esitatud taotluses, et tema tervisliku seisundi hindamiseks vajalikke uuringuid pole õnnestunud temast sõltumata põhjustel seni läbi viia. Kuna vajadus uuringute järele ei ole ära langenud, taotles süüdimõistetu vangistuse täitmise edasilükkamist kolme kuu võrra. Trašanovi taotlus tugines kriminaalmenetluse seadustiku sättele, mis võimaldab vangistuse täitmise edasi lükata kuni kuue kuu võrra, kui süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja vanglas ei ole võimalik teda ravida.

Kohtu hinnangul aga Trašanovi asjas nimetatud paragrahvis sätestatud asjaolu ei esine. Kohtule esitatud Trašanovi terviseseisundit kirjeldavate dokumentide põhjal saab teha järelduse, et süüdimõistetu ei ole raskelt haigestunud mitte pärast kohtuotsuse tegemist ja enne karistuse kandmisele asumist, vaid haigus, mis tal väidetavalt takistab karistuse kandmisele asumist on diagnoositud juba 2007. aastal. Seega võib eeldada, et tegemist on kroonilise haigusega. Vangistuses on võimalik arsti määratud ravi jätkata, samuti jälgida kinnipeetava tervislikku seisundit. Ainus, mida vanglas teha ei saa, on Trašanovile  täiendavate uuringute tegemine.

Kohus tõdes, et nimetatud uuringute tegemine ei ole seni olnud võimalik omakorda patsiendi terviseseisundi tõttu. Kuid uuringuid ei ole senise ravi käigus saadud teha, siis ei saa eeldada, et uuringuid saab teha järgneva kolme kuu jooksul, milliseks ajaks süüdimõistetu taotleb vangistuse kandmise edasilükkamist. Lisaks leidis kohus, et viidatud kriminaalmenetluse seadustiku säte ei näe ette vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist meditsiiniliste uuringute tegemise eesmärgil, põhjuseks saab olla vaid raske haigestumine. Kohus leidis, et olukorras, kus süüdimõistetu ei ole temal diagnoositud haiguse tõttu  vajanud viimasel ajal  haiglaravi ega olnud pärast kohtuotsuse tegemist töövõimetu, ei ole alust käsitleda teda raskelt haigestununa. Talle on määratud ravi ning seda saab vanglas jätkata. Vangistusseaduse kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde.

16. mai kohtumääruses andis kohus Trašanovile tähtaja vabatahtlikult ilmuda vangistuse kandmisele Tartu vanglasse 18. juulil. Kohus pidas vajalikuks nüüd uue määrusega nimetatud  tähtaega muuta,  kuna muidu peaks süüdimõistetu ilmuma karistuse kandmisele enne viimase määruse jõustumist.

Tartu maakohus rahuldas 16. mail Trašanovi taotluse ja lükkas talle Tartu maakohtu mullu 10. märtsi kohtuotsusega mõistetud kandmisele kuuluva kuue kuu pikkuse vangistuse täitmisele pööramise edasi kahe kuu võrra.

Valga endise maavanema Georg Trašanovi süüdimõistmine pistise ja altkäemaksu võtmises jõustus 14. veebruaril, kuna riigikohus ei võtnud tema kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse.

Kõrgeim kohtuaste ei võtnud menetlusse lisaks Trašanovi kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta kaebusele ka ASi GoBus juhatuse liikme Kalle Muru kaitsja Kalju Kutsari ja GoBusi juhatuse esimehe Aivo Pärna kaitsja Maria Mägi Rohtmetsa kassatsioonkaebuseid.

Altkäemaksuga seotud süütegude eest Tartu maakohtu otsusel karistada saanud Valga endine maavanem Georg Trašanov ning temaga koos kohtu all olnud GoBusi juhid jäid mullu 10. detsembril avaldatud otsusega süüdi ka Tartu ringkonnakohtus.

Ringkonnakohtus leidis sarnaselt maakohtuga tõendamist, et Trašanovi ja GoBusi esindaja Kalle Muru vastastikuse kokkuleppe kohaselt pidi Muru andma 2006. ja 2007. aastal Trašanovile sularahas 100 000 krooni aastas 25 000 krooni kaupa kvartalis. Tegelikult andis Muru Trašanovile üle sularaha vähemalt 70 000 krooni 2006. aastal ja 60 000 krooni 2007. aastal. Ülejäänud summade osas on tegu 20 000 krooni ulatuses altkäemaksu lubamise ja nõustumisega ning 2000 krooni ulatuses korduva pistise lubamise ja nõustumisega.

Tartu maakohus mõistis mullu 10. märtsil altkäemaksu võtmises süüdistatud Trašanovi süüdi ning määras talle osaliselt reaalse vanglakaristuse, süüdimõistva otsuse said ka ASi GoBus juhid Valter Keis, Kalle Muru ja Aivo Pärn ning juriidilise isikuna GoBus.

Kohus karistas Trašanovit korduva altkäemaksu ja pistise võtmise eest nelja-aastase vangistusega, millest tal tuleb pool aastat reaalselt ära kanda ning ülejäänud karistusaeg kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga. Töökoha piirangut kohus lisakaristusena ei rakendanud, kuna kohtu kinnitusel puuduks mehel süüdimõistva otsuse jõustumisel niikuinii võimalus avalikus teenistuses töötada.

Muru sai korduva altkäemaksu ja pistise andmise eest kolmeaastase vangistuse, millest tal tuleb pool aastat trellide taga veeta ja ülejäänud karistusaeg kanda tingimisi kahe ja poole aasta pikkuse katseajaga.

Pärna ning Keisi karistas kohus korduvale altkäemaksu ja pistise andmisele kaasaaitamise eest vastavalt kaheaastase tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga ning pooleaastase tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga. Pärna mõistis kohus laskemoona ebaseadusliku käitlemise süüdistuses õigeks.

ASi GoBus karistas kohus juriidilise isikuna altkäemaksu ja pistise korduva andmise eest kahe miljoni krooni suuruse rahalise karistusega.

Menetluskuludena peab Trašanov tasuma 21 892, Muru 26 774, Pärn 10.882, Keis 8296 ja GoBus 12 653 krooni.

Süüdistuse järgi võttis Trašanov 2006. aasta suvel ja septembris Valga maavanemana GoBusi juhatuse liikmelt Kalle Murult kahel korral vastu kokku 50 000 krooni altkäemaksu ning sõlmis vastutasuna Valga maavalitsuse nimel ebaseadusliku hankelepingu GoBusiga, millega eiras Valga maakonna bussiliinide veo riigihanke tulemusi ning riigihangete seaduse nõudeid.

Muru sai altkäemaksuks makstud raha GoBusi juhatuse esimehe Pärna korraldusel GoBusi juhatuse liikmelt Keisilt, märkis süüdistus.

Süüdistuse kohaselt võttis Trašanov 2006. aasta märtsis ja detsembris ning 2007. aasta aprillis ja oktoobris Murult pistist kokku 120 000 kooni, mis Pärna korraldusel ja ühel korral ka Keisi kaasabil võeti GoBusi rahalistest vahenditest.

Vastutasuks sõlmiti GoBusi omandusse kuuluvate OÜ Trakmani ning GoBusi ja Valga maavalitsuse vahel GoBusile soodsate tingimustega lepinguid või muudeti varem sõlmitud veolepinguid.

Tagasi üles