Kolmapäeval, 20. juulil hakkavad kehtima seadusemuudatused, mis karmistavad Eestis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste töölevõtmise eest tööandjatele ette nähtud karistusi.
Tööandjaid ootab illegaalide töölevõtmise eest karmim karistus
19. juuli 2011, 22:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul ei tohi riigis ebaseaduslikult viibivad välismaalased ka praegu Eestis töötada ega tööandjad neid tööle võtta, ent siiani on ebaseadusliku töötamise võimaldamine üksnes väärtegu, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
Praegu saab tööandjaid riigis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste töölevõtmise eest karistada kuni 300 trahviühiku ehk 1200 euro ning juriidilise isiku puhul kuni 3200 euro suuruse trahviga, kuid edaspidi on neid võimalik karistada ka kriminaalkorras.
Kriminaalkorras saab karistada tööandjat, kes on võimaldanud ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel siin töötada aasta jooksul vähemalt kaks korda, samuti kui ta on aasta jooksul ebaseaduslikult tööle võtnud kaks või määratama aja jooksul kolm ja enam välismaalast, alaealise välismaalase või inimkaubandusega seotud kuriteo välismaalasest kannatanu. Rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse näeb seadus ette ka juhul, kui ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalase töölevõtmisega on ohtu seatud tema elu või tervis, ning siis, kui välismaalast on koheldud inimväärikust alandavalt.
Kui välismaalane teeb ebaseadusliku töötamise võimaldamist käsitleva kuriteo uurimisel koostööd, võib talle anda prokuratuuri taotlusel menetluse ajaks kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa. Varem oli taolist elamisluba võimalik anda vaid inimkaubanduse ohvritele.
Tööandjatele lisandub seadusemuudatustega kohustus säilitada välismaalase töölevõtmisdokumente nii tema töötamise ajal kui ka veel 10 aastat pärast töösuhte lõppu, et vajadusel tõendada välismaalase Eestis töötamise õigusliku aluse olemasolu.
Riigikogus juuni keskel vastu võetud seadusemuudatused on ajendatud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist, mille eesmärk on tõhustada ebaseadusliku sisserände vastast koostööd. Direktiiv kehtestab üldise keelu võtta tööle kolmandate riikide kodanikke, kel puudub seaduslik alus Euroopa Liidus viibimiseks, ning paneb liikmesriikidele kohustuse rikkujaid karistada.
Eestis algatati aastatel 2005-2010 välismaalase ebaseadusliku töölevõtmisega seoses 434 väärteomenetlust, neist 344 juhul määrati tööandjale trahv. Trahvide kogusumma oli pea 60 000 eurot.