Mitteametlikel maksukoormuse tõstmise Euroopa meistrivõistlustel saavutas Eesti vabariik 2009. aastal ülekaalukalt kuldmedali. Meie valitsus tõstis maksukoormust poole rohkem kui hõbemedali saanud Luksemburg ja vähemalt kaheksa korda rohkem kui pronksmedali saanud riigid.
Just nii ilukirjanduslikult oleks võinud Eurostat ja Euroopa Komisjon hinnata meie valitsuse tegevust juuli algul ilmunud 27 liikmesriigi maksustamist käsitlevas kogumikus. Ometi teevad nad seda kuivade numbritega, kui teatavad, et Eesti oli nende kaheksa riigi seas, kus tõsteti maksukoormust. 2009. aastal kasvas meil maksukoormus eelneva aastaga võrreldes 3,8 protsenti ja jõudis 35,9 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Seda oli poole rohkem kui teisele kohale tulnud Luksemburgis (1,7%) ja märgatavalt üle Austria, Itaalia, Malta, Rootsi, Sloveenia ja Saksamaa alla 0,5 protsendi jäänud tõusust. Kui vaadata perioodi alates 2000. aastast, siis maksukoormus SKPst on enim tõusnud Maltal (6%), Küprosel (5,2%) ja Eestis (4,9%). Nagu märkasite, siis suurem osa sellest ehk 3,8% viimasel aastal ja aastatesse 2000–2008 jäi vaid 1,1%. Alates 2000. aastast on maksukoormust enim alandanud Slovakkia (-5,3%), aga ka Rootsi (-4,6%), Kreeka (-4,3%) ja Soome (-4,1%).
Kogu pingerida 2009. aasta maksukoormuse alusel oli järgmine: Taani 48,1%, Rootsi 46,9%, Belgia 43,5%, Itaalia 43,1%, Soome 43,1%, Austria 42,7%, Prantsusmaa 41,6%, Saksamaa 39,7%, Ungari 39,5%, Holland 38,2%, Sloveenia 37,6%, Luksemburg 37,1%, Eesti 35,9%, Küpros 35,1%, Suurbritannia 34,9%, Tšehhi 34,5%, Malta 34,2%, Poola 31,8%, Portugal 31%, Hispaania 30,4%, Kreeka 30,3%, Leedu 29,3%, Bulgaaria 28,9%, Slovakkia 28,8%, Iirimaa 28,2%, Rumeenia 27% ja Läti 26,6%.
Eesti maksukoormus oli 0,1% üle 27 liikmesriigi keskmisest (35,8%) ja oleme jõudmas eurotsooni riikide keskmiseni (36,5%). Ühtlasi kuulume Ida-Euroopa esikolmikusse koos Ungari ja Sloveeniaga, kus keskmist maksukoormust ületatakse. Meie naabrid lätlased ja leedulased on viimase kuue hulgas. Kogumikust võime lugeda, et Eesti maksukoormus SKP suhtes tõusis 3,8% ettekavatsetud maksupoliitikate tõttu, peamiselt kaudsete maksude tõstmisest. Nagu paljudes uutes liikmesriikides, on kaudsete maksude osakaal suur (42,4%) ja sellega oleme 2. kohal Bulgaaria järel. Samuti on suur sotsiaalmaksu osakaal, mis on 36,6% maksutulust ehk 5 protsenti kõrgem kui ELi 27 riigi keskmine.
Meie maksupoliitika on lähedane Ida-Euroopa liikmesriikide maksupoliitikale, mille puhul otseste (tulu)maksude väiksust tasakaalustatakse kaudsete või sotsiaalmaksu tõstmisega. Bulgaarias moodustavad kaudsed maksud 53,2% kogu maksutulust (tulumaksu määr 10%), Eestis 42,4% ja mitmes teises riigis üle 35 protsendi. Eestis moodustas käibemaks 2008. aastal 8% SKPst ja tõusis 2009. aastal 9,1%ni ning sellega olime Euroopa Liidus 4. kohal. Aktsiisid ja tarbimismaksud moodustasid 2009. aastal 5% SKPst ja sellega olime Euroopa Liidus Bulgaaria järel 2. kohal. Arvestades meile lubatavat tulumaksu jätkuvat alandamist, võib kindel olla kaudsete maksude jätkuvas tõusus.
Otseste maksude ehk tulumaksu osakaal on langenud alates 1990ndate lõpust, kui tõsteti tulumaksuvaba miinimumi ja alandati tulumaksuprotsenti. Tulumaksuna sai Eesti riik poole vähem kui kaudsete maksudena ja selle näitajaga olime Euroopas 20. kohal. Esikolmiku moodustavad Taani, Rootsi ja Soome ning Läti on 23. ja Leedu 25. kohal.
Sotsiaalmaksu laekus ligikaudu sama palju kui kaudseid makse ja sellega oleme 9. kohal. Tööandjate maksukoormuse alal tulime taas esikohale, töövõtjate maksupanus jäi eelviimasele kohale.
Meie elektriaktsiis ületab Euroopa Liidu minimaalset nõuet kuus korda (Poolas kümme korda). Teistes riikides jäi selle osatähtsus maksutulus alla 2%, aga Eestis oli see 7% (Poolas 9%). Mis on Eesti ja Poola erinevus? 2009. aastal kukkus meie majandus 13,9%, aga Poola kasvas 1,7%. Samamoodi on ülemääraselt tõstetud tubaka- ja alkoholiaktsiisi, aga kuna ma ise nende kaupade tarbijate sekka ei kuulu, ei muretse ma selle pärast.
Raporti sirvimisest selgub, et meil ei maksa elatustaseme tõusu heaoluriikide tasemele veel niipea loota, sest meie maksusüsteemi koormus on nendega võrreldes erinev. Meie maksunduse püha lehm on tulumaks, sest seda võetakse ka dividendidelt (rikaste sissetulekult), ning ühe maksu alandamisel tuleb teisi tõsta, sest muidu tekkib eelarves defitsiit (Eestis alates 2009. aastast). Tegelikult oli meil 2010. aastal defitsiiti 5,19 miljardit krooni, mis oleks olnud märgatavalt väiksem ilma vanemahüvitisele kulunud 2,36 miljardita. Muudeks peretoetusteks kulus 1,6 miljardit.
Eesti on kapitali maksustamiselt eelviimasel kohal. Valitseva ideoloogia kohaselt peaks see meile investeeringuid tooma ja töökohti looma, aga tegelikult näitavad numbrid, et kapital hoopis pageb Eestist. Kui laenudeks antud rahad lahkuvad tagasi oma kodumaale, siis inimesed lahkuvad selle kannul töökohti otsima. Käesoleva aasta algul said eestlased suurimaks immigrantrahvaks Soomes ja asjaolu, et nad eelistavad astmelist tulumaksu ja isegi Eestist kõrgemat maksukoormust (Soomes 7,2% kõrgem), näitab meie maksumudeli ebaõnnestumist.
Ilmselt mäletavad paljud peaminister Andrus Ansipi partei lubadust “Viime Eesti viie jõukama Euroopa riigi hulka”. Ka mina olin nende seas, kes kahtles selle teostatavuses.
Tundub, et me mõistsime ja lugesime seda loosungit valesti. Kui inimesed lahkuvad siit tööle ja elama Euroopa viide jõukamasse riiki, siis nemad ju elavadki viie jõukama hulgas. Mitte kusagil polnud juttu Eesti vabariigi viimisest viie jõukama Euroopa riigi hulka, vaid Eesti (inimeste) viimisest. Selle tulemusel väheneb siin elavate inimeste arv, mis omakorda tõstab siinsete elanike keskmist elatustaset, sest statistilise keskmise arvestamise alus on väiksem.
Kui rikkus ei taha meie maksusüsteemi peale Eestisse tulla, siis las inimesed lähevad rikkaks tegevate maksusüsteemidega riikidesse.
Jääb üle lõpetada Siiri Sisaski tuntust koguva laulu sõnadega:
Mis maa see on?
Kaastunne siin on roostes,
on roostes häbi, südameta rind.
Siit põgeneda võiksin
lausa joostes,
kuid miski hoiab tagasi veel mind.