Eesti stabiliseerimisreserv on kosunud 3,4 miljoni euro võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teise kvartaliga on stabiliseerimisreserv, mida kogutakse mustade päevade tarbeks, suurenenud turuväärtuses 3,4 miljoni euro võrra. Juuni lõpu seisuga on stabiliseerimisreservi maht soetusmaksumuses 320,9 miljonit eurot ja turuväärtuses 324,1 miljonit eurot.
Tänasel valitsuse istungil andis rahandusminister ülevaate stabiliseerimisreservi varade koosseisust ja väärtusest. Aasta algusest on stabiliseerimisreserv kasvanud 3,8 miljoni euro võrra. Teises kvartalis laekus seaduse alusel reservi 1,7 miljonit eurot.
Stabiliseerimisreservi teise kvartali tulususeks kujunes 2,1 protsenti.
Reservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärgiks on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Eesmärkides kolmandal kohal on tulu teenimine.
Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala riskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse. Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (25,9 protsenti), Belgia (14,3 protsenti) ja Hollandi (14,2 protsenti) valitsuste võlakirjad.