Esmaspäeval algasid Loksa küla sepa Ermo Loodi juhendamisel sepatöökursused, mis on Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi (VMPS) projekti “Mis on selle meistri mõttes ...” esimesi tegevusi. Kolmel järjestikusel päeval õpitakse selgeks põhitöövõtted ja valmistatakse sepiseid. Osalejate hulgas on nii juba sepatööd katsetanud mehi kui ka algajaid Avispealt, Võiverest, Määrist, Vaost, Varangult, Eiprist, Ebaverest jm.
Sepatööprojekti rahastatakse LEADER-programmist PAIKi meetme “Innovatsioon ja oskuste omandamine on allikate allikas” kaudu.
Sepatööprojekti eesmärkideks on koondada piirkonna sepatööhuvilised ja koolitada juurde sepatööoskustega inimesi; arendada jätkukoolitusega sepatöö vastu sügavamat huvi tundvate sepasellide teadmisi ja oskusi; propageerida sepatööd koolituse ja avaliku sepatöö õpitoa kaudu Pandivere päeva laadal 2012. aastal; sepatööteema ilmestamiseks koostada Pandivere päeva laadaks temaatiline näitus; koondada sepatööalast teavet (sh ohutusalast) Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi kodulehele.
Projekti pikaajalisteks eesmärkideks on innustada sepatööoskustega inimesi võtma kasutusele Pandivere piirkonnas tänaseks veel säilinud ajaloolisi sepikodasid ja anda panus sepatöötraditsiooni taaselustamisse ja rahvusliku kultuuripärandi säilimisse.
Sepatööoskused on praeguseks hääbunud, sest ühiskond ei vaja enam eriti tööriistasepistajaid, kuna töövahendeid valmistatakse enamasti tööstuslikult.
Eesti eri paigus tegutsevate seppade põhitööks on kunstsepiste valmistamine.
Pandivere piirkonnas tegutseb sepana Ermo Lood Loksa külas, sepatööharrastajaid on veel mõned üksikud. Mitmetel sepakunstihuvilistel puuduvad oskused, samuti ruumid ja vastavad tööriistad.
Sepatöökursuste kaudu saab piirkonnas suurendada huvi ühe vanema käsitööala vastu. Algkursuste korraldamine annab valdkonnast huvitujatele võimaluse proovida, kas unistusest võib saada reaalsus, kas neil on püsivust, leidlikkust ja head silmamõõtu, tegemaks sepatööd ja sepistada lisaks kunstsepistele praktilisi tööriistu.
Mitu Pandivere piirkonna sepatööhuvilist, kes on püüdnud ka ise katsetusi teha, vajaksid õppinud sepa juhtnööre, samuti ohutusalast teavet.
VMPSi korraldatavate sepatöökursuste mõte ei ole propageerida pelgalt kunstsepiste tegemist, vaid ka sepist tarbeesemena. Sepis on originaalne ja vastupidav, sepistatud esemel on oma lugu. Sepatöö on aeganõudev ja üldiselt saavad sepad teha vaid neid esemeid, millel on turgu.
Sepistamise algkursus on vajalik Pandivere piirkonnas sepatööoskuste õpetamiseks ja edasikandmiseks. Kursus annab võimaluse kogeda iidse sepatöö olemust ja mõtiskleda selle tähtsuse üle inimkonna ajaloos ning mõista sepatöö erinevust võrreldes teiste metallitöödega.
Algkursusel omandatakse sepistamise põhitöövõtted (venitamine, painutamine, jämendamine, mulgustamine, raiumine, silumine, sepakeevitus, neetimine), teadmised ohutustehnikast ja materjalidest.
Algkursuse maht on 30 akadeemilist tundi, rühma suurus 15 inimest. Koolitus toimub kolmes osas. Kursuse käigus valmivad sepised saab kursuslane endale.
Projekti raames on plaanitud ka näidissepistamine Pandivere päeva laadal 2012. aastal, mil Väike-Maarja seltsimaja nurgakivi panekust möödub 100 aastat. Väike-Maarja seltsimaja oli omas ajas suurim maaseltsimaja. Piirkonna sepa Ermo Loodi välisepikojas on võimalus selle sündmuse auks sepistada endale meenemünt “Seltsimaja 100”.
Pandivere päevaks 2012. aastal valmistab VMPSi pärandkultuuri osakond koos Väike-Maarja muuseumiga sepatööteemalise foto- ja esemenäituse, mida on hiljem võimalus üles panna ka teistes Pandivere piirkonna haridus- ja kultuuriasutustes. 2012. aasta Pandivere päev on pühendatud Väike-Maarja seltsimaja nurgakivi panekule 100 aastat tagasi, seetõttu on sepistatav meenemünt ka kohaliku identiteedi kandja.