Pärast 2008. aasta laastavat Sichuani maavärinat tormas Hiina peaminister Wen Jiabao otsekohe sündmuskohale ning veetis mitu päeva päästjaid julgustades ja ohvreid lohutades, samal ajal kui kaamerad surisesid ja rahvas leinas.
«Vanaisa Wen» valetas end haigeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vanaisa Wen», nagu minister end meelsasti kutsuda laseb, on oma isikupärase rahvamehelikkusega Kommunistliku partei autoritaarsust mõnevõrra kompenseerinud.
Üldiselt nähakse temas ametnikku, kes Hiina rahvamassidest tõeliselt hoolib.
Peale laupäeva õhtul 39 surnu ja 200 haavatuga lõppenud kiirrongiõnnetust läks Wenil aga aega eilse hommikuni, enne kui ta kannatanuid trööstima jõudis.
Peaministri selgitus viivituse kohta ei mõjunud aga just tervistavalt olukorras, mis on kasvamas tõeliseks valitsuse usalduskriisiks.
«Ma olin kogu see aeg tõbine ja lamasin 11 päeva haigevoodis. Aga täna lubas arst vastumeelselt mul haiglast lahkuda,» ütles Wen õnnetuspaigas.
«Ja seepärast ma jõudsingi kohale alles kuus päeva hiljem.»
Praktiliselt kohe pärast seda, kui riigimeedia Weni sõnad avaldanud oli, kukkusid kodanikud palavikuliselt postitama internetti fotosid ja riigimeedia raporteid täiesti tervest Wenist, kes möödunud pühapäeval – päev pärast katastroofi – Pekingi Suures Rahvapalees Jaapani kaubandusdelegatsiooni tervitas.
«Nagu selgub, on Jaapani delegatsioon valitsusele tähtsam kui Hiina rahvas,» kirjutas üks netikommentaator.
Kiire interneti ja agarate mikroblogijate abiga (kes kasutavad «Hiina Twitterit» meenutavat Sina Weibot) on rahva raev valitsuse käitumise pärast iga päevaga kasvanud.
Isegi Hiina rangelt kontrollitud riigimeedia on materdanud valitsejate upsakust ja saamatust.
Hiina kõige konservatiivsem ajaleht, Kommunistliku partei häälekandja People's Daily avaldas aga juhtkirja, milles kutsub riiki üles lõpetama «verega määritud SKT» sõgedat tagaajamist.
Avalikkus põlastab valitsuse aeglast reaktsiooni, vassimist esialgsete uuringutega, katseid rutakate hüvitistega ohvrite peresid vaigistada, lömastatud vagunite mahamatmist 24 tunni jooksul – ja nende «hauast üleskaevamist» vallandunud protestikisa peale.
Tagasilöögi andis ka kiire otsus vallandada kolm raudteeametnikku, kuna üsna varsti selgus, et nende asemele paigutatud tippametnik oli ise vastutav Hiina eelmise suure (2008. aastal toimunud) rongiõnnetuse eest ja oli seoses sellega ka ametiredelil langenud.
Seega seisab Peking silmitsi uue «piimapulbri hetkega» – meenutades 2008. aastal puhkenud kriisi, mil valitsus üritas samuti alguses kinni mätsida sadu tuhandeid beebisid tapnud melamiini-piima skandaali.
Käesolev rongiõnnetus on aga läinud niivõrd suure kella külge ka seetõttu, et ambitsioonikat kiirrongiprojekti on tarmukalt propageeritud kui Hiina tehnoloogia võidukäigu ja rahvusliku uhkuse sümbolit.
Hiina raudteeministeerium on kui riik riigis. Asutusel on oma kohtud, politsei ja hiiglaslikud ettevõtted.
Copyright The Financial Times Limited 2011.