Kui rääkida erakondade sisedemokraatiast, tuleb iga erakonda vaadata eraldi ning mingeid üldistusi ei saa teha, rõhutab ettevõtja ja reformierakondlane Meelis Atonen. Kõige läbipaistvamalt toimuvad poliitilised protsessid tema hinnangul Reformierakonnas ning Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas, kriitiline on ta aga Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ja Keskerakonna suhtes.
«Mina ei tahaks olla Keskerakonna liige – see, kuidas erakonna tänane juhtkond oma positsioone administratiivset ressurssi kasutades kinni hoiab, on nukker,» osutas Atonen. «Ma ei tahaks ka Isamaa ja Res Publica Liidus olla sel lihtsal põhjusel, et minu arvates on mingi seltskond seal enda kätte võimu saanud ja kasutab seda kurjalt ära.»
Kõige läbipaistvamalt ja selgemalt toimuvad tema hinnangul asjad Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas ja Reformierakonnas. Oma koduerakonna puhul tõi ta esile avatust ja kaasamist kandidaatide nimekirjade koostamisel riigikogu valimiste jaoks. Nii saavad kõik erakonna liikmed võimaluse nimekirja paikapanemisel osaleda.
«Näiteks Reformierakonnas on nii, et keegi ei saa valimisringkonnas kandideerida, kui kohalikud valimisringkonna liikmed teda heaks ei kiida. Kui sa ise piirkondades ei ole nelja aasta jooksul tööd teinud, siis oledki kohal number 123 ja siis on põhjust nukrutseda.» Kaasamine aitab tema sõnul ära hoida inimestevahelisi tülisid ja halbu suhteid.
Kuigi erakonnad on väga erinevad, on Atoneni sõnul võtmesõnad sisedemokraatia edendamisel samad: avatus ja kaasamine.
Olukorda, kus kõik erakonna liikmed oleksid pisiasjadeni välja rahul parteis tehtud otsustega, ei saagi tekkida, toonitab Atonen. «Selleks ju valitaksegi juhtorganeid, et nad saaksid otsuseid teha. Seda ei kujuta ju ette, et kõik erakonna liikmed kogunevad kuskile platsile ja siis hääletavad, et mis me teeme.»
Eestis on palju räägitud erakondade tagatubadest, kus sündivat olulisemad otsused. Peaminister Andrus Ansip on selliste juttude peale ikka osutanud, et mingit tagatuba ei ole Reformierakonnas olemas. Ka Atonen ütleb, et sellist müstifitseeritud ja salajast tagatuba, kus langetatakse tähtsaid otsuseid, ei ole oravaparteis olnud. «Tagatoana mõeldakse ilmselt sellist organit, kus käivad koos inimesed, kes ei ole erakonna liikmetelt saanud mingit mandaati ja kes langetavad hämaraid otsuseid. Sellist tagatuba Reformierakonnas ma ei tea.»
Küll aga tõdes Atonen, et vahel tuleb erakonnas teha otsuseid väga kiiresti ja sel juhul kutsub peaminister küsimuse arutamiseks kokku kõik ministrid, riigikogu fraktsiooni juhatuse ning volikogu juhi. «Aga kas see on tagatuba? Minu meelest on see täiesti legaalne erakonna juhtkonna formuleering – need inimesed käivad koos, sest on vaja jooksvalt otsuseid langetada.»