Kuigi kuritegude koguarv on alates 2006. aastast vähenenud, on tõusnud isikuvastaste kuritegude, eriti kehaliste väärkohtlemiste ja mõrvade arv, selgub statistikaameti aastaraamatust.
Isikuvastaste kuritegude arv on tõusnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viie aastaga kahanes kuritegude koguarv 2006. aasta 51 834-lt mulluse 48 340-ni.
Sel ajaperioodil kasvas isikuvastaste kuritegude arv, peamiselt kehaliste väärkohtlemiste sagenemise tõttu. Viie aasta eest pandi toime 5055 isikuvastast kuritegu (neist 3700 kehalist väärkohtelmist), tipp saabus 2007. aastal kui neid registreeriti 6005 (4570), eelmisel aastal registreeriti 5377 (4320 kehalist väärkohtlemist) seda liiki kuritegu.
Tapmiste arv kukkus viie aasta jooksul 107-lt 62-ni, mõrvu pandi samas toime peaaegu kaks korda rohkem, 12 asemel 22.
Samas on vähenenud isikuvastaste kuritegude eest vanglakaristust kandvate kurjategijate arv. Viie aasta eest kandis nende eest vanglakaristust 1075 isikut, mullu 864. Tahtlike tapmiste ja tapmiskatsete eest karistust kandvate vangide arv langes 735-lt 527-ni ning tahtlike raskete kehavigastuste tekitamise eest vanglakaristust kandjate arv 151-lt 98-ni.
2010. aastal vähenes vägistamiste arv Eestis. Nelja varasema aasta keskmisega võrreldes on mullune 81 juhtumit viiendiku võrra väiksem ning 2008. aasta 160st peaaegu poole vähem. 2009. aastal registreeriti Eestis 124 vägistamisjuhtu. Samas kasvas viie aastaga vägistamiste ja vägistamiskatsete eest vanglas viibivate inimeste hulk, 101-lt 124-ni.
Kõige rohkem on kasvanud majanduskuriteod, viie aasta jooksul peaaegu kolm korda. 2006. aastal, majanduskriisi eel registreeriti neid 486, kiire tõus tuli koos kriisi algusega, kui 2008. aastal pandi toime 779 majanduskuritegu. 2010. aastaks oli nende arv kasvanud juba 1137 juhtumini aastas.
Viie aasta jooksul kasvas ka avaliku rahu vastaste kuritegude arv 2943-lt 4162-ni.
Narkootikumidega seotud kuritegusid registreeriti vaadeldava perioodi algul 981, järgmistel aastatel 1449 ja 1558 ning seejärel langes nende arv tagasi 901 kuriteoni 2010. aastal.
Narkootikumidega seotud süütegude eest vanglas karistust kandvate inimeste arv kasvas samal perioodil aga 314 inimeselt 492 isikuni.
Varavastaste kuritegude statistika pole väga hästi võrreldav kuna 2007. aasta kevadest alates pole korduvad alla 1000 krooni väärtuses vargused enam kuriteod vaid väärteod ning ei kuulu seega enam kuritegude statistika hulka. Alates 2007. aastast on kasvanud nii varavastaste kuritegude arv üldiselt kui ka varguste arv eraldi ning vaatamata seadusemuudatusele ei jää need numbrid enam palju 2006. aasta omadele alla.
Teiste varavastaste kuritegude arv on jõudsalt langenud. Röövimiste arv vähenes viie aastaga 1005-lt 699ni, omastamine 1350lt 755ni ja väljapressimised 180lt 88ni ning asja omavoliline kasutamine 441-lt 339ni.
Samal ajal langes kolmandiku võrra varavastaste kuritegude eest vanglakaristust kandvate isikute arv. Kui 2006. aastal kandis Eesti vanglates karistust 1508 võõra vara võtjat, siis mullu oli neid 1047.
Kõige rohkem on viie aasta jooksul vähenenud keskkonnakuritegude (langus 149-lt 27-ni), õigusemõistmise vastaste kuritegude (2107-lt 537-ni) ja maksevahendi või väärtpaberi võltsimiste hulk (65 juhtumilt 14 kuriteoni).
Viie aasta taguse ajaga võrreldes registreeritakse ka vahem liikluskuritegusid, eriti joobeseisundis sõidukijuhtimist. 2006. aastal tabati 4464 liikluskurjategijat, neist 4150 roolijoodikut. Mullu oli liikluskurjategijaid 3465, neist joobes juhte 3304.