Riigil valmis tegevuskava, mis reguleerib erinevate valitsusasutuste tegevust ja koostööd põgenike võimaliku massilise sisserände korral. Tegemist on riikliku hädaolukorra lahendamise plaaniga, mille koostamise vajadus tulenes uuest hädaolukorra seadusest.
Plaani koostamise eest vastutas sotsiaalministeerium ning kuna tegemist on vaid asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumendiga, ei ole võimalik selle täpsemaid detaile avalikustada.
Kui tegevuskava üldjoontes lahti rääkida, hõlmab see erinevaid tegevusi, mille eesmärk on riiki sisserännanud põgenike vastuvõtmise korraldamine, rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemine, põgenike majutamine ja nende esmavajaduste rahuldamine, selgitas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik Postimees.ee’le.
«Ka varem olid olemas plaanid hädaolukordade lahendamiseks, ent need olid asutusepõhised, kattes üldjoontes samad olukorrad, mille kohta on praegu koostatud ühtsed riiklikud hädaolukorra lahendamise plaanid,» lisas Nõmmik.
Põgeniku all mõistetakse välismaalast, kes on sunnitud oma päritoluriigist või alalisest asukohast lahkuma erakorralise sündmuse – nagu sõjaolukord või looduskatastroof – tõttu.
Valitsus on hädaolukorra seaduse alusel kehtestanud hädaolukordade nimekirja, mille kohta koostatakse lahendamise plaan. Peale põgenike massilise sisserände on seal võimalike hädaolukordadena välja toodud ka ulatuslik küberrünnak, ulatuslik korratus vanglas, pantvangi võtmine, paljude kannatanutega laevaõnnetus jms.
Oma järgmisel istungil arutab valitsus 13 hädaolukorra lahendamise plaani kehtestamise üle. Plaanides kirjeldatakse, kuidas toimub hädaolukordade lahendamise korraldamine ja juhtimine, millised on selles osalejate ülesanded, kuidas korraldatakse teabevahetust, avalikkuse teavitamist ning rahvusvahelist koostööd. Kavade koostamisel on võetud aluseks ka 2008. aastal valminud vastava hädaolukorra riskianalüüs.