Astrid Hindriks: Pärnut ähvardab teivasjaama staatus

Astrid Hindriks
, MTÜ Kodanikujulgus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Astrid Hindriks.
Astrid Hindriks. Foto: PP

Kuno Raude arvamuslooga Pärnu Postimehes “Miljööväärtusega avaliku ruumi säilitamine Raekülas on ohus” (PP 5.07) sai avalikuks, et kinnistu uus omanik AS Olerex soovib uut detailplaneeringut koostamata Raeküla raudteejaama hooned lammutada ja tüüpprojekti alusel rajada linna väravasse Raeküla mändide asemele kütusetankla.

Uudis Raeküla raudteejaama lammutamisest on pannud mõtlema Pärnule omaste hoonete väärtusest. Ja muidugi sellest, mis roll on raha võimul linna avaliku ruumi muutmisel. Tegemist on möödunud sajandi 80ndate alguses ehitatud omapärase, Eesti ainsa postmodernistliku jaamahoonega, mis vääriks säilitamist. Kui kaunis väike postmodernistlik jaamahoone oli kasutuses kohvikuna, oli ta meie jaoks siiski olemas. Ikka öeldi, et lähme raudteejaama sööma.

Kuulun sellesse põlvkonda, kes oma seiklushimu sai rahuldada vaid Nõukogude Liidu piiramatutes avarustes. Minu huviorbiiti on kuulunud mäed ja nii on aknast möödunud Lapimaa tundrad, Ukraina ning Venemaa avarused ja Kesk-Aasia kõrbed. Ikka sinnapoole, kus lõpp-punktis on mäed. Sellest ajast on tuttav märksõna “teivasjaam”. See oli rongipeatus ei kuskil ehk kohas, kus puudus raudteejaam. Kohalikud elanikud jooksid akende all, et valjuhäälselt söögipoolist pakkuda. See oli tol ajal väga huvitav elamus.

Nüüd, mil meil räägitakse reaalselt juba valitsuse tasemel Rail Balticu ehitamisest läbi Pärnu, tahetakse Pärnu teha teivasjaamaks. Balti riikide ainsa peatusena väljaspool pealinnu on nimetatud Pärnut. Kui kunagi aastate pärast hakatakse Rail Balticut ehitama, võib teivasjaam Pärnu jääda peatuseta, sest oleme praegu rongijaama kui linnaruumi väärtust kaotamas, ja siis vurab rong peatumata Euroopa poole.

On teinegi oht. Kui praeguse raudteejaama krundile tuleb euronõuetele vastav bensiinijaam, siis kahtlen, kas euronõuetele vastavat kiirraudteed Pärnu kaudu enam ehitada saabki. Pole lihtsalt nii palju ruumi, et nii bensiinijaama kui raudtee tehnilised tingimused oleks võimalik täita. Sel juhul leitakse raudteele uus asukoht ja see pole enam Pärnu, kust kiirrong läbi vurab.

Olen siiamaani öelnud, et plakatiga kuhugi seisma ei lähe avalikke huvisid kaitsma. Pean oma sõnu sööma. Selle väikse armsa ja omapärase raudteejaama eest küll läheksin. Ja võtaksin kaasa nii palju inimesi, kui on sellel krundil elusaid puid. Et Via Baltica laiendamisele ette jäänud ja maha raiutud puud enam ühtegi lisa ei saaks.

Raeküla elanikud on asunud oma raudteejaama ja männiku kaitsele. Nad kasutavad ära kõik kodanikele põhiseadusega antud tööriistad oma avaliku ruumi kaitsmiseks. Kui see ei aita, on nad lubanud plakatitega lammutusmasinate ette minna ja oma armsat väikest postmodernistlikku jaamahoonet ja selle läheduses olevaid elavaid puid kaitsta. Olen siis koos nendega. Kas sina ka, pärnakas?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles