Teisipäeva varahommikul mööda Salme tänavat kesklinna tööle rutanud naine ehmatas ennast poolsurnuks, kui avastas selja taha pead pöörates endast paari meetri kaugusel liputaja.
Tööleruttaja sattus liputaja ohvriks
5. august 2011, 09:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugu juhtus hommikul kell viis Salme tänava alguses, kus ühele poole jääb vana staadion ning veidi edasi minnes keerab jalgtee Karlova parki.
«Tulin mööda tänavat ja olin oma mõtetes. Tahtsin peagi parki keerama hakata, kui korraga kuulsin tagapool mingit sahinat. Ja siis tundsin, et keegi kõnnib mul järel,» meenutas Liivi (43), kes oma perekonnanime avaldada ei soovinud, ebameeldivat kogemust Tartu Postimehele.
Suur ehmatus
«Ma ei hakanud kohe vaatama, kes see kõnnib, aga äkki kuulsin, et ta teeb suuga nii nagu musitaks. Keerasin ringi ja nägin kiilakat meest. Mingi hallikas pleekinud T-särk oli seljas, aga muidu oli jumala paljas. Isegi paljajalu oli. Ja siis katsus käega omal seda...» kirjeldas Liivi juhtunut.
Mees oli Liivi hinnangul umbes 25-aastane, 175 sentimeetrit pikk ning päevitunud nahaga.
«Ma nii ehmatasin. Keerasin pea tagasi ja kerisin rahakoti ja tööriietega kilekoti tugevalt kaenla alla,» lausus Liivi, kes oli selleks hetkeks jõudnud juba kohta, kust tee parki keerab.
«See oli kirjeldamatult jube tunne, aga sellist reaktsiooni mul ei olnud, et kohe jooksu panna. Jalad läksid jumala nõrgaks. Täitsa surisema hakkasid. Pikendasin sammu. Tagasi vaadata ma ei julgenud, aga silmanurgast nägin, et ta ei kõndinud enam mul taga.»
Politseil infot pole
Ühtegi sõna polnud mees öelnud, ainult musitas suuga.
«Ma kujutan ette, et ta sai sellest elamuse, et ma tema poole vaatasin,» lausus Liivi ning ei osanud pakkuda, kas mees oli purjus või kaine. «Eks ta seal staadioni juures puude taga peidus oli ja ikka ootas mõnda seelikuga naist.»
Kolmapäeva hommikul otsustas Liivi kasutada tööleminemiseks juba teist teed.
«Ei teagi veel, kuidas koju lähen. Iial ei tea ju, kus ta passida võib. See oli nii õudne. Ta ei tulnud küll lähedale, aga võtab tükk aega, enne kui sellest ehmatusest üle saan. Ei kujuta ettegi, mis oleks saanud, kui ta oleks mind kintsudest krabama hakanud,» rääkis Liivi, kes on mõelnud juba pisargaasi osta.
Lõuna prefektuuri pressiesindaja Agu Lall ütles, et viimastel päevadel pole politseile seesuguste juhtumite kohta ühtegi avaldust tehtud. «Aga kui inimene tunneb, et teda on ahistatud, siis igal juhul tuleks teha avaldus,» lausus Lall.
Tartu Postimees kirjutas nädal tagasi, et Karlova linnajaos on poodide vaateakendele ilmunud pöördumised, mis hoiatavad vägistaja eest.