Paabut: aktiivsuse määr on Eestis üks kõrgemaid Euroopas
12. august 2011, 16:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki ökonomist Annika Paabuti sõnul on aktiivsuse määr (hõivatute ja töötute osakaal vastavaealises elanikkonnas) on Eestis üks kõrgemaid Euroopas - 67,5 protsenti.
Lätis on see näitaja 64,6, Leedus 63,7, Saksamaal 66,2, Soomes 65,3 protsenti ja madalaim aktiivsus on Maltal 53,8, Itaalias 54,6 ja Ungaris 55 prtosenti. Vaid Rootsis on tööjõus osalemise määr kõrgem: 70,3 protsenti, ütles Paabut.
«Ühelt poolt on teise kvartali hõive kasv seotud sesoonsete muutustega – suvekuudel palgatakse abilisi nii jaekaubanduses, teenuste kui ka põllumajanduse sektorites ning paljud õppurid, kes sügisel ilmselt taas õpingutesse süvenevad, on suveks enesele töö leidnud/otsinud,» rääkis Paabut.
Teisalt on Paabut sõnul imajandusaktiivsus olnud kõrge juba mitu kvartalit ning ootuspäraselt järgneb sellele ka töökohtade loomine ning hõive kasv, mida toetavad ka hõive kasvu numbrid sektorite lõikes: hõivatute arv kasvas enim töötlevas tööstuses (10,7 protsenti), ehituses (7,7) ja energeetika sektoris (8,1).
«Jätkuvalt on tööturul probleemiks oskuste ja teadmiste nõudluse ja pakkumise mittevastavus – vaatamata kiiresti kasvanud vakantsete töökohtade arvule, on meil jätkuvalt palju töötuid,» rääkis ökonomist.
Kasvanud on ka väga pikaajalised töötud ehk need, kes on tööta olnud juba vähemasti kaks aastat. «Nende tööturule tagasitoomine muutub üha keerulisemaks (kaovad tööharjumus, sotsiaalsed oskused, kvalifikatsioon jmt) ning võib juhtuda, et lähitulevikus nad tööturult ka lahkuvad (nn heitunud). Samas kahaneva rahvastikuga riigis on sellise hulga tööjõu (28 700 inimest) kadu väga kulukas ning loodetavasti suudetakse uuenenud aktiivsete tööturumeetmetega ka seda kadu vähendada.»