Ühe aastaga on terviserikke tõttu surnud kolm vedurijuhti, meediku hinnangul hakkab praegu rongijuhtide tervises ilmnema transiidibuumist tekkinud ülekoormus.
Vedurimehed maksavad transiidibuumi eest eluga
28. november 2008, 16:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks vedurijuht suri napilt enne pensionile jäämist, teine läks 41-aastasena manalateele vaid mõned kuud tagasi, kolmas, kes sai 1. mail 50-aastaseks, lahkus siit ilmast alles eelmisel nädalal, kirjutab nädalaleht Den za Dnjom.
Vedurimeeste ametiühingu juhi Heino Rüüteli sõnul tegid suurte naftavedude ajal mehed aastas kuni 700 ületundi, alla 200 ületunni ei teinud keegi. «Siis saadi ka korralikku palka, kuid peamiselt ületundide eest,» ütleb Rüütel.
Vedurijuhtide tervise kontrollimisega tegelevas OÜ Baltic Euromedicalis töötava Tatjana Jaanik peab väga tõenäoliseks, et praegu hakkab vedurijuhtide tervises ilmnema transiidibuumist tekkinud ülekoormus.
«Nende tervist mõjutavad loomulikult ka vanus, ületunnid ja stress, et võidakse koondada,» märkis arst. Tema kinnitusel juhtub siiski suhteliselt harva, et arstid tervisetõndit vedurijuhile välja ei kirjuta.
Pigem püütakse inimene suunata haiguslehele, kui haigus on ravitav, sest töö kaotus pole kerge kellegi jaoks. Samas on dr Jaaniku kinnitusel siiski vale arvata, et tervisekomisjon on vaid formaalsus. «Niisama me ühelegi tõendile alla ei kirjuta,» rõhutas Jaanik.
Pikad tööpäeva
Vanemate raudteelased nimetavad põhilise tervisetapjana nn pikaliiniotsi. Näiteks marsruut Tallinn (Muuga) - Orava piirijaam peaks välja nägema nii, et 12 tundi sinna, 6 tundi kohustuslikku puhkust ja seejärel 12 tundi tagasi.
Tegelikult kujuneb üks vahetus nn kaudse tööaja lisandumise tõttu märksa pikemaks. Kui vedurijuht elab näiteks Tapal, kulub tal Muugale jõudmiseks vähemalt poolteist tundi. Aga sageli lükatakse ka rongi väljumisaega tund või paar edasi.
Lisaks võib tee peal tulla mitmeid viivitusi. Näiteks peab toll Tartus, kus vormistatakse vajalikud protseduurid, rongi kauem kinni. Niisiis võib üks ots üsna lihtsalt kujuneda ka 16-tunniseks. Kohustusliku kuuetunnise puhkeaja puhul on küsimus, kui palju keegi üldse see aeg puhkab. Eriti tapvad on tingimused suvel, mil vedurikabiinis valitseb 40-kraadine kuumus.
Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase sõnul jutt reeglipärastest ülipikkadest tööpäevadest on ülepaisutatud. «Vaid kolmandik kaubaveoga sõitudest on säärased, kus vedurimeeskond vajab pöördepunktis puhkeaega. Ja kui seda ka ette tuleb, siis ületöötanud juhtide rakendamine on välistatud,» kinnitas Glase.
Ta lisas, et vedurijuhid on oma töö iseloomuga tuttavad ja nõus selliselt töötama ja kindlasti ei lähetata sõitu üleväsinud inimesi.
Glase märkis, et raudteetöötajate tervisekontrolli sagedus sõltub isiku vanusest. Kontrollis tuleb käia ühe kuni viie aasta tagant, kui tervishoiuarst ei määra seda sagedamini.
Samuti kontrollitakse enne sõitu pisteliselt vedurijuhtide tervist. Kui vedurijuht või abi on olnud haiguselehel kauem kui üks kuu, läbib ta tööle naastes uuesti terviskontrolli. Vedurijuhtide tervisetõendi koopiad saadab Eesti Raudtee tehnilise järelevalve ametile.
«Siinkohal ei soovi me kommenteerida, kui kvaliteetselt töötavad tervisekontrollijad,» nentis Glase. «Või kui palju varjavad kontrolli minejad oma tegelikke tervisehädasid. Spekulatsioonidel pole mõtet.»