Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutuse (ELASA) EstWin projekti kolmanda järgu projektid ELA 041 trassil Pada–Uhtna–Ulvi–Rägavere-Pajusti ja ELA 059 trassil Järva-Jaani - Vajangu - Väike-Maarja - Kadila – Pajusti loovad tingimused kiireks andmesideks Lääne-Viru maapiirkondades.
ELASA juhataja Olav Harjo kinnitusel on Lääne-Virumaal just valminud projekt ELA 006 trassil Koeru–Rakke–Laekvere–Kärde ning ehituses on ELA 024 Vihula – Kunda – Viru-Nigula – Pada ja ELA 025 Rakvere–Haljala–Kanepi teerist lõigud.
“Need mõlemad projektid valmivad veel sel aastal, uusi trasse hakkame planeerima selle aasta lõpu poole ning nende ehitamise algus sõltub rahastamisest,” selgitas Harjo. ELA 041 ja ELA 059 objektidele projekteerija ja ehitaja leidmiseks kuulutatakse välja hange lähiajal ning pärast hanget selguvad ka täpsed maksumused. 85 protsendi ulatuses rahastatakse projekte EASi kaudu lairiba meetmest.
Kogu Eestit kattev lairibavõrk peaks valmima 2015. aasta lõpuks. Siis saab kasutada kiiret 100 Mbit/s andmesidet nii traadiga ühenduste kaudu kui mobiilinterneti 4G võrgu vahendusel. Praegu on mobiilimastid omavahel ühenduses raadiolinkidega, mille läbilaskevõimest 4G jaoks ei piisa.
“Tänased tehnoloogiad – vaskkaablid, raadiolingid ja muud – ei suuda enam transportida kogu seda infot, mida inimesed, ettevõtted ja asutused tekitavad või tarbida soovivad, valguskaablid on aga väga suure läbilaskevõimega ning need saavad kasvavate andmesidemahtudega hakkama ka veel kümnete aastate pärast,” rääkis Harjo valguskaablivõrgu vajalikkusest.
Lõikude kaupa võrgu ehitamine ei takista aga selle kasutuselevõttu.
“Me plaanime võrgu lõigud selliselt, et kui mõni lõik saab valmis, on võimalik seda kohe kasutama hakata. Loomulikult kulub natuke peale meie lõigu valmimist aega, et sideettevõtjad endale vajalikud seadmed paigaldaksid ning meie võrgu kasutusse võtaksid, aga üldjuhul mõne kuuga pärast võrgu valmimist saab mitmes kohas juba kiiret andmesidet kasutada,” kõneles Harjo.
ELASA ehitab valguskaabli magistraalvõrgu, mis ühendab asulaid, kuid ei ühenda võrku üksikuid maju. Tarbijaid hakkavad võrku ühendama ning neile teenuseid pakkuma sideettevõtjad.
“Tähtis on, et tekiks konkurents ja seeläbi saaksid tarbijad paremaid teenuseid odavama hinnaga,” hajutas Harjo kahtlusi, et ülikiire andmeside võiks tarbijale ehk liiga kalliks osutuda.