Hädaabinumbritest 110 ja 112 jääb alles ainult viimane

Politsei- ja piirivalveamet.

FOTO: Liis Treimann

Lähiaastatel ehitab riik neli uut maja, kuhu kolivad muu hulgas kokku politsei ja päästeameti hädaabikõnede vastuvõtjad. Kehtima jääb vaid üks number – 112.

Seejärel pole kriisiolukorras olijal vaja enam mõelda, kas valida 110 või 112. Kuigi riik plaanib kolme aasta pärast loobuda politsei lühinumbrist 110, ei jää selle kasutajad abita, sest sinna tehtud kõned suunatakse automaatselt edasi numbrile 112.

«Praegu on nii, et kui 112 (üleriigiline hädaabinumber – toim) võtab väljakutse vastu, siis ei ole ta pädev otsustama, kas sinna oleks politseid vaja. Seega edastab häirekeskus väljakutse info 110-le (politsei lühinumber – toim), kes saadab politsei kohale, aga kohapeal võib selguda, et neil pole seal midagi teha,» kirjeldas praegust olukorda siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonna juhataja asetäitja Andrus Kroon.

«Või on vastupidi, et politsei kutsub igaks juhuks päästjad ja kiirabi kohale,» lisas ametnik, kelle sõnul kahe maja vahel väljakutseid edastades kipuvad probleemid kommunikatsioonis ikka tekkima.

Esimesena Jõhvi
Nüüd on riik otsustanud politsei juhtimiskeskuse ja päästeameti häirekeskuse hädaabikõnede vastuvõtjad ühte majja ja ühte asutusse tööle panna. Selleks ehitab riik kolme aasta jooksul neli uut maja – Jõhvi, Pärnusse, Tallinna ja Tartusse.

Esimesena valmib uus hoone Jõhvis ja juba 2012. aastal hakkavad sealsed hädaabikõnede vastuvõtjad töötama ühes ruumis. Tallinna ja Tartu majad valmivad 2013. aastal ning Pärnu hoone 2014. aastal.

«Paneme järgmisel kevadel Jõhvis meeskonnad (politsei juhtimiskeskuse ja häirekeskuse töötajad – toim) kokku, et nad harjuksid koos töötama, võttes veel mõlemat telefoni eraldi vastu,» sõnas Kroon.


«Kõik näevad ühte ja sama kõnet, ühte kirjeldust ning otsustavad selle põhjal, mida teha. Politsei esindaja ja päästekorraldaja saavad omavahel vahetult läbi rääkida sündmust puudutavad vajadused, ilma telefoniga suhtlemata,» selgitas ta.

Kroon ütles, et kui on kiiresti vahendeid juurde vaja, siis pole enam vaja helistada, vaid saab samas ruumis sündmuse käiku arutada, ilma lisaaega kaotamata.

Kui Jõhvi sisejulgeoleku hoone ehitus läheb maksma ligi viis miljonit eurot, siis Tallinna, Tartu ja Pärnu hoonete võimalikku maksumust ei oska siseministeerium veel öelda, kuna need on alles projekteerimisjärgus.

Just uute hoonete valmimise taga ongi häirekeskuse direktori Janek Laeva sõnul ühele hädaabinumbrile 112 üleminek, seepärast ta ühtegi võimalikku kuupäeva välja öelda ei soovinud. Praegu on kindel vaid see, et ülemineku ettevalmistustega proovitakse lõpule jõuda 2014. aasta teisel poolel.

Laeva sõnul muudab ühe hädaabinumbri kasutuselevõtt inimeste elu lihtsamaks, sest seni peavad inimesed valima, kummale numbrile hädaolukorras helistada.

Kauaaegne kavatsus
Küsimusele, kas riik liidab kõnekeskused raha kokku hoidmiseks, vastas Laev, et pikema aja jooksul kokkuhoid kindlasti saavutatakse, kuna näiteks senise kaheksa maja asemel on vaja ülal pidada nelja.

Kroon ütles, et ühele hädaabinumbrile üleminekust ja kõnede vastuvõtukeskuste ühendamisest on räägitud juba 1998. aastast alates. «See idee on nii vana, et vahepeal on olnud majanduslikke kõrgpunkte ja madalseise, aga idee on rahulikult elanud oma elu,» märkis ta.

Aastas saavad nii politsei lühinumber 110 kui ka päästeameti hädaabinumber 112 umbes miljon kõnet. Pärast üleminekut ühele hädaabinumbrile hakkab otse siseministeeriumile alluvas häirekeskuses töötama 277 inimest.

Üks hädaabinumber 112 on juba kasutusel näiteks Soomes ja Islandil. Eestiga samaaegselt plaanib selle kasutusele võtta ka Rootsi.
 

Tagasi üles