Küttepuude hinda tõstavad kombijaamad

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talvine küttevaru on selline kodukulu, mis on möödapääsmatu - ei ole ju mõeldav keset miinuskraade külmas toas istumine. Kahjuks aga pole lootustki, et küttepuude hind langeks, pigem on tõenäoline, et sellegi hind vaid tõuseb.
Talvine küttevaru on selline kodukulu, mis on möödapääsmatu - ei ole ju mõeldav keset miinuskraade külmas toas istumine. Kahjuks aga pole lootustki, et küttepuude hind langeks, pigem on tõenäoline, et sellegi hind vaid tõuseb. Foto: Meelis Meilbaum

Võrreldes möödunud aastaga on tänavu küttepuude hind märgatavalt tõusnud. Asjatundjad viitavad hinnatõusu põhjusena Narva Balti soojuselektrijaamale, mis tootmiseks ka puitu kasutab. Kindel on, et küttepuude hinna langust oodata pole.

Lääne-Virumaal kolmemeetriseid küttepuid ja halupuid müüva OÜ P.Õ.M.M. juhataja Pavo Raudsepp tunnistas, et hinnad on möödunud aastaga võrreldes ebameeldivalt tõusnud.

Sisseostuhinna tõusu olulise mõjurina tõi ta välja Narva Balti soojuselektrijaama, mis, saades riigilt taastuvenergiaallika ehk puidu kasutamise pealt toetust, suudab maksta puidu eest turul oluliselt enam ning seeläbi kallineb küttepuude hind ka eratarbijate jaoks.

“Lausa nii kalliks on läinud, et klient ei jõua osta,” märkis Raudsepp ning lisas, et tänavune suvi on hoolimata kahest lumerohkest ja külmast talvest, mis küttevarusid kulutanud on, senini küttepuude müügi seisukohalt üsna rahulik.

Paljud muidugi kütavad oma majapidamisi elektriga hoolimata sellest, et elektri hindki tõuseb. “See tundub odavam, talvepuude eest tuleb ju kogu raha kohe välja käia, elektrit makstakse jupi kaupa iga kuu,” arutles ta.

Eks võiks ju ettevõtjagi pakkuda tarbijatele talviste küttepuude eest tasumiseks järelmaksuvõimalust, kuid Raudsepa väitel kasutatakse seda kurjasti ära – tema annab küll puud, kuid raha ei saagi.

Raudsepp on siiski veendunud, et puuküte jääb Eestimaal suure tõenäosusega kõige odavamaks kütuseks. “Ega elekter polegi nii suur konkurent kui diisel ja gaas, aga siin tuleks tähele panna seda, et puid ostes jääb raha Eestisse, diisli ja gaasi puhul läheb riigist välja,” tõi ta võrdluseks ning leidis, et siinkohal võiks riigi tasandil seda tarbijatele meelde tuletada.

Olgugi puidu hind kallis, ei teeni ka metsamehed suuri kasumeid.

“Tööjõudu on väga raske leida – peljatakse füüsilist tööd ja oodatakse ikka tõesti suuri palkasid, töötasud moodustavadki puidu müügihinnast olulise osa,” rääkis Raudsepp, kes isegi kevadel probleemi ees seisis, et pole sobilikku tööjõudu.

Järgmisest aastast jõustuv seadus, mis keelab erimärgistusega kütuse kasutamise metsatöödel, Raudsepa hinnangul maksumust märkimisväärselt ei mõjuta. “Erikütuse hind on praegu euro ja natuke peale, tavaline kütus maksab umbes 1,3 eurot, seega tuleb ühe tihu peale 30 senti enam maksta, mis ei ole ju suur summa,” selgitas Raudsepp, kuid möönis, et siiski võidakse seda järgmisel aastal hinnatõusu põhjusena välja tuua.

Ka Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi kinnitas, et erimärgistusega kütteõli kasutamise keeld puidu varumise hinda ei tohiks tõsta, kuid tarbijate langenud maksejõud mõjutab küll. “Kui turg ei jõua maksta, siis tuleb kulu metsa ülestöötajal kanda ning kulude-tulude vahe väheneb,” arutles ta, kuid samas tõdes, et seni, kuni turul liigub kliente, kes suudavad maksta kõrgemat hinda, ei ole lootustki, et hinnad paigale jääks. Elektri- ja küttejaamadele makstakse taastuvenergiatoetusi ning nad soovivad aina enam küttepuitu, kui ka välisnõudlus tõuseb, siis hakkab nõudlus pakkumist ületama ja hinnad kerkivad veelgi.

Sama kinnitas ka Keskühistu Eramets juhataja Indrek Palm. “Varem ei olnud küttepuudele turgu, nüüd on ajalooline küttepuude äri kõvasti muutunud - graanulitehased ja kombijaamad nõuavad oma,” nentis Palm. “Euroopa Liidu arengusuund on, et aastaks 2020 peavad olema taastuvat energiat kasutavad küttejaamad, mis paneb jõujaamad suure koormuse alla ning nad peavad praegusest enamgi tootma hakkama,” rääkis ta ning lisas, et tihenenud konkurents tõstab ka hinda.

“Tänavusele 8 miljonile tihumeetrile lisaks võiks raiuda veel paar miljonit, ilma et keegi kuskil midagi valesti teeks,” tõi Kaubi välja, kuidas sisemaist puiduvajadust rahuldada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles