Rootsil on Eesti, Läti ja Leedu ees tasumata auvõlg, sest Rootsi eiras pikka aega oma lähinaabrite kannatusi Nõukogude okupatsiooni all, teatas täna peaminister Fredrik Reinfeldt.
Rootsi peaminister: meil on Baltimaade ees auvõlg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reinfeldt ütles täna Stockholmis toimunud tseremoonial, kus tähistati 20 aasta möödumist Baltimaade taasiseseisvumisest, et okupatsiooni ajal aetud välispoliitika on Rootsi ajaloos tume hetk, vahendas AFP.
Reinfeldt tõi välja Stockholmi otsuse 1945. aastal anda Nõukogude Liidule üle 170 Baltimaade sõdurit, kes olid punaarmee eest Rootsi pagenud.
Tema sõnul ignoreeris Rootsi pikka aega oma Balti naabreid. «Aastakümneid ei tunnistanud Rootsi Baltikumi kannatusi,» ütles Reinfeldt. «Hoian oma käes Rootsi kooliõpikut, mida kasutati 1980ndatel. Selles ei mainita kordagi Eesti, Läti ja Leedu saatust Teise maailmasõja järel. Mitte ühegi sõnaga.»
«Tegelikult on keeruline leida mingitki viidet tõsiasjale, et kunagi olid olemas Baltimaad. Selline oli tegelikkus, kui mina koolis käisin,» ütles 46-aastane peaminister. «Rootsil on Eesti, Läti ja Leedu rahva ees auvõlg. Me võlgneme nii iseendile kui ka Balti rahvastele, et me mäletaks minevikku, kuid ühtlasi ehitaks ühise tuleviku.»
Baltimaade peaministrid Andrus Ansip, Valdis Dombrovskis ja Andrius Kubilius tänasid oma sõnavõttudes Rootsit abi eest pärast taasiseseisvumist. Loe Andrus Ansipi kõnest pikemalt siit.