Gerli Padar ja René Soom viisid publiku võluvasse muusikalimaailma

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laulavad René Soom ja tuhandenäoline Gerli Padar. Neid saatis klaveril Siim Selis, kes orkestri asendaja rollis esiplaanile ei mahtunud.
Laulavad René Soom ja tuhandenäoline Gerli Padar. Neid saatis klaveril Siim Selis, kes orkestri asendaja rollis esiplaanile ei mahtunud. Foto: Eleri Lõhmus/Valgamaalane

Tõrva kultuurinädala eelviimasel päeval kogunes rahvas kirik-kammersaali Gerli Padari ja René Soomi kontserdile muusikalimuusikat nautima.

Kuna Tõrva tervitas sel õhtul külalisi pilvise taeva ja suurte veelompidega, oli hea minna ruumi ilusat muusikat kuulama ja unustada looduse kapriisid sootuks.

Lauljaid ootas laval kaks kaunist valget tooli. Mõnda aega kostis lava alt naisterahva köhatusi ja siis – nad tulid. Ei mingeid mikrofone! Et rahvusooperi solist laulis helivõimenduseta, on loomulik, aga et ka muusikaliteatris mikrofoniga laulnud Padar pani end samasse olukorda, oli üllatus. Selleks pidi tõesti enne hääle puhtaks köhima.

Ega Padari jutt ja laul sajaprotsendiliselt saali küll jõudnud, aga selle korvas lauljanna karisma ja artistlikkus. Tema fortede hingestatus pani aga judinad üle selja jooksma. Jääb vaid soovida, et kõik suure häälega primadonnad suudaksid publikuga sama armsasti suhelda ja oma laulud nii elavalt lahti mõtestada.

Toredad olid ka lauljate duetid, kus Gerli elas laulus ka siis, kui vaid partner laulis. René Soom aga jääb eriti meelde maailma kõige vihasema mehena, kes püüab võita neiu armastust – tuld purskava Henry Higginsina, kes ei suuda mõista, miks pole naine loodud nagu mees. Laulu lõpus artist vabandas publiku ees ja ütles, et isiklikult tema küll nii ei arva.

Esitati laule Mitch Leigh` muusikalist «Mees La Manchast», Cole Porteri «Lõbusast abielulahutusest», Queeni muusikale tehtud tantsulavastusest, Benny Anderssoni ja Björn Ulvaeuse «Malest» («Chess»), John Kanderi «Kabareest» («Cabaret»), Frederick Loewe`i «Minu veetlevast leedist».

Eesti heliloojate loomingust olid katkenditega esindatud muusikal «Ruja» ning Olav Ehala, Jaanus Nõgisto, Peeter Volkonski ja Margus Kappeli «Johnny».

Arne Oidi muusikalisest komöödiast «Imeilus Galathea» esitati Pigmalioni laul, Ülo Vinteri muusikaga rahvatükisr «Oi-oi-oi-oi oinalugu» laialt levinud seltskonnalaul «Kas vana arm ka roostetab» ja Leo Normeti operetist «Hermese kannul» meie naabermaakonna pealinna ülistav lugu «Puhkuse veedame kõik Viljandis», mida korrati ka lisapalana.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles