Toomas Peterson: Estonian Air kui kokkulepe

Toomas Peterson
, Estonian Airi ja lennuameti endine juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Peterson
Toomas Peterson Foto: Sxanpix

Lennunduskonsultant Toomas Peterson kirjutab, et Estonian Airi omandamisega riigi poolt on Eesti lennundus jõudnud intrigeerivasse olukorda, ja jagab mõned näpunäited, kuidas edasi minna.
 

Klassik Tammsaare otsis oma vaatenurgast tõde ja õig(l)ust kaheksakümmend aastat tagasi, nüüd on meil taasiseseisvunud Eestis mõneti uued tõed ja õigused. Ja seda ka riigile omaste transpordiliikide väljaarendamisel.

Lisaks aastatuhandeid kasutatud jõgedele ja meresadamatele tuleks pingsamat tähelepanu pöörata ka maanteedele ja õhukoridoride kasutamisele.

Pisut utreeritult võiks väita, et kui meie peamised maanteed Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva saaksid neljarajaliseks, lõppeks meil varakapitalismi staadium ning me suudaksime astuda Euroopa eesrindlike riikide esiritta. Peale maapealsete teede peaksime efektiivsemalt kasutama ka õhuteid.

Eesti lennundus on jõudnud intrigeerivasse olukorda. Ühelt poolt oleme suutnud luua maailma ja Euroopa lennundusorganisatsioonide standarditele vastava süsteemi, kus administratiivselt ja finantsiliselt on eraldatud lennujaamad, lennuliiklusteenindus ning reguleerijana lennuamet, teisalt oleme liikunud 90ndate aastate algusesse, võttes riigi omandusse ühe lennufirma – Estonian Airi.

Sellega taastasime täies jõus, kasutades siinkohal reliktset mõistet, rahvusliku lennukompanii staatuse, mis on muutunud meie kõigi omaks ja seega ka ühiskondliku kokkuleppe osaks.
Riigi taktikaliseks käiguks oli Estonian Airi omandamine, kuid millised on strateegilised eesmärgid? Ilmselt ei piisa üksnes deklareerimisest, et meil siin Euroopa äärealal on vaja üha rohkem lende Euroopa metropolidesse ning et riigifirma peab tootma kasumit.

Nende kahe vastandliku eesmärgi sidumine tekitab ilmselt suuri probleeme nii Estonian Airi uuele juhile Tero Taskilale kui ka nõukogule. Kui riigil on enamusosalus Estonian Airis ja ta talle kuulub ka lennujaamu, võib tekkida turumajandusele võõras, monopoolse seisundiga sarnanev situatsioon. Viimase aja trend lennunduses on pigem erakapitali kaasamine, sealhulgas vanade nn rahvuslike lennukompaniide erastamine.

Lennundus on niivõrd uuenenud, et vähemalt Euroopas tuleks unustada vahetegemine odavlennufirmade ja klassikaliste, nn rahvuslike lennukompaniide vahel. Jah, me tunnetame iga päev ebamugavust odavlennufirmade piletite broneerimisel ning pardal sooviksime paremat teenindust, kuid suund on odavate ja tihedate lennuühenduste tagamine võimalikult rohkemate sihtpunktide vahel.

Soovides muuta Estonian Air efektiivseks ja jätkusuutlikuks, tuleb ettevõttele püstitada reaalsed eesmärgid ning kokku leppida visioon lähiaastateks.

Järgnevalt mõned pidepunktid Estonian Airi lähitulevikuks.
Esiteks, ilmselgelt on Estonian Airil kui marginaalsel lennufirmal vaja suuremat lennunduspartnerit, et tagada suuri kulutusi nõudev turunduslik koostöö. Praegune väikeaktsionär SAS on kimpus oma probleemidega, mistõttu tuleks otsida uusi partnereid.

Teiseks, tuleb lõpetada pidev heitlemine sihtpunktide sulgemise ja avamise ning tiheduse muutmise vahel. Praegust turusituatsiooni arvestades tuleb lennata 70–80-kohalise lennukiga iga päev 7–10 sihtpunkti. Koostöös oma otsese lennunduspartneriga tagatakse nii klientidele võimalus lennata iga päev ühe ümberistumisega Euroopa olulisematesse linnadesse.

Siinkohal on pisut kummalised Estonian Airi uue juhi mõtisklused Soome väiksematesse linnadesse lendamise üle. Hoolimata sellest, kas see on Air Balticust kaasa tulnud mõttelaad või on seal taga mõni muu põhjus, peaks meie jaoks olulisem olema lendude võrgustik suurematesse linnadesse Euroopas ning ida poole.

Kolmandaks ei tohiks riik korrata Estonian Airis endisi juhtimisvigu. Eelmine juhatus, lähtudes ilmselt eestlaslikult alalhoidlikust talupojamõistusest, hoidus kramplikult firma laiendamisest, kaotades positsioone odavlennufirmadele, sealhulgas ekspansionistlikule Air Balticule. Võib ju arutleda Air Balticu problemaatilise finantsseisundi üle, kuid tema viimaste aastate laienemise tulemused on muljetavaldavad.

Neljandaks on juhtimise läbipaistvuse parandamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks oluline vähendada riigi osalust Estonian Airis, kusjuures kaaluda võiks aktsiate noteerimist börsil niimoodi, et riik säilitaks 34 protsenti aktsiatest, börsil noteeritakse 25 protsenti ja ülejäänud oleks lennunduspartneri omanduses.

Riik on viimasel aastakümnel märkimisväärselt panustanud raha nn regionaallennujaamade Tartu, Kuressaare, Pärnu ja Kärdla arengusse eesmärgiga tagada minimaalsedki riigisisesed lennuühendused ning nendest lähtuvad lennud väljapoole. Oleme suutnud tagada lennuühendused saartega ja Tartust lähtuvad regulaar­lennud välismaale.

Paraku kuuleme viimasel ajal üha rohkem lendude lõpetamisest Tartust ja Estonian Airi vaidlusi Kuressaarde lendamise üle. Need üksikud näited viitavad regionaalse lennunduspoliitika puudumisele. Tuleb püstitada uued sambad ja nende järgi ka tegutseda.

Esimene sammas: riigisiseste lendude doteerimine. Pindalalt väikses riigis peame ilmselt analoogselt saartevaheliste laevareisidega rahaliselt toetama ka kohalikke lende. Selleks tuleb välja töötada ühtne riiklik doteerimissüsteem, mis loob eeldused riigihangetele riigisiseste lendude tegemiseks.

Arvestades praegust heitlikku majandussituatsiooni, sealhulgas kõikuvaid kütusehindu, on mõistlik keskenduda riigihankel lühemale ajale, näiteks ühe aasta peale. Lepingud peaksid arvestama lennujaamadevahelisi kaugusi, lennutihedust ning võimalike klientide arvu.

Teine sammas: lennujaamade taristu arendamine. Peamine eesmärk peab olema regionaalsete lennujaamade viimine lennundustehniliselt samale tasemele nagu Tallinna lennujaamas, unustamata lennundusjulgestuse problemaatikat. Kas me ikkagi oleme piisavalt kaitstud lennujaamades mõne järjekordse hullu tegutsemise eest?

Ja lõpuks, ülaltoodud mõtteid siduv kolmas sammas: väidan, et kui korrastame regionaalsete lennujaamade mustri, edeneb ka Estonian Airi tulevik. Kodumaistest lennujaamadest lähtuv Estonian Air on tugevam ka väljaspool Eestit.

Kuigi hiinlasest visionäär Lin Yutang on oma raamatus «Elamise tähtsus» väitnud, et kõige targem inimene on see , kes kõige säravamalt logeleb, elame me pragmaatilises luterlikus maailmas, tegutsedes tammsaareliku tõe ja õig(l)use otsimise vaimus.

Autor on olnud Estonian Airi juht ning Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi asepresident.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles