Aasta pärast Väike-Maarja kiriku tornikiivri murdumist 8. augusti äikesetormis on ehituse peatöövõtja Rändmeister OÜ alustanud tornikiivri taastamisega.
Algasid Väike-Maarja kiriku tornikiivri taastamistööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Rändmeister OÜ veel projekti koostab ning see on lõplikult kinnitamata, alustati kuu esimestel päevadel tööplatsi ettevalmistamisega.
Tööde tellija poolne muinsuskaitselise järelevalve teostaja Einar Kaldami sõnul on see mõistetav – sügis pole enam kaugel ning töödega tuli alustada.
Kirikuaias valiti välja koht tornikiivri ehitamiseks ja samuti tööks vajalikule kraanale. “Projekteerimine jätkub ja varsti tehakse ka lõplikud otsused, kuid alustatud on puitkonstruktsiooni taastamistöödega,” märkis Rändmeister OÜ juhataja Juhan Kilumets. Tornikiivrit olemasolevatest osadest kokku pannes selgub ka, millised osad tuleb välja vahetada.
Esialgsete plaanide kohaselt monteeritakse umbes 28 meetri kõrguse tornikiivri konstruktsioon maa peal ning tornikiiver rekonstrueeritakse kahes tükis. Pärast monteerimistöid tõstetakse kaks umbes 14meetrist tornikiivri osa maa peal prooviks kokku ja seejärel võetakse taas lahti, et osad kraanaga taas kord kahes jaos torni tõsta.
Kilumetsa sõnul püütakse tööde käigus võimalikult palju säilitada vana. “Vana säilitamine on üks tähtsamaid põhimõtteid, seega kasutame tornikiivri taastamisel nii palju vana puitkonstruktsiooni kui võimalik,” märkis Kilumets.
Mõningad muudatused ilmselt siiski tehakse.
Taastamistööde käigus on kavas tornikiiver ankurdada metallvarrastega torni tüvese ehk alusmüüri külge, kuna ka tänavu juuli lõpus üle käinud torm näitas, et Väike-Maarjas tuleb tormidega arvestada ka edaspidi.
Samuti võib kirikutorn saada endise puitsindelkatte asemele terasplekk-katuse – põhjuseks hilisema hoolduse maksumuse kalkulatsioonid. “Puitkatte puhul vajab ta perioodilist hooldust ehk tõrvamist, sellisel kõrgusel tõrvamistööd on aga üsnagi kulukad, plekk-kattega on hooldustöid oluliselt vähem,” märkis Kilumets ning lisas, et esialgu on mõeldud tsingitud teraspleki peale ning järgneva võimaliku värvimise üle pole praegu veel arutatud.
Tellija poolne muinsuskaitselise järelevalve teostaja Einar Kaldami sõnul tuleb katusekatte muutmise korral otsuse põhjendus projektis lahti kirjutada, kuid ta saab aru, miks plekki sindlile eelistatakse. “Lähtutud on sellest, et reeglina on kogudused suhteliselt vaesed ehk alafinantseeritud ning sindelkatuse hoolduse jaoks neil raha pole, ning nagu praktika on näidanud, pöördu kelle poole tahad, ega seda raha ei saa ikka,” kõneles Kaldam. Tema sõnul tsinkpleki eluiga on umbes 60 aastat, vaskplekil aga topelt, lausa 120 aastat.
Ka EELK Väike-Maarja koguduse nõukogu esimees Heli-Liivia Komp tunnistas, et katuse hooldamine on varem raha taha kinni jäänud ning seetõttu vähendaks korralikult paigaldatud plekk-katus koguduse rahalist koormust kiriku haldamisel.
Eeloleval sügisel ja talvel teevad Rändmeistri töölised puutööd ning taastatakse ka torni otsas olnud rist ja kuul. Kevadel saab hakata tegema pleki- ja müüritöid.
Eeldatavasti saab tornikiiver valmis järgmise aasta suvel, kuid see sõltub oluliselt finantseeringute olemasolust.
Kogu tornikiivri taastamine läheb maksma 122 485 eurot. Tänavu saadi kiivri taastamiseks riigilt ligi 52 000 eurot, sellest 20 000 eurot riiklikust pühakodade programmist ja ligi 32 000 eurot kultuuriministeeriumist. Summale lisandub koguduse omafinantseering 6159 eurot.
Kuigi praegu veel kogu taastamistööde raha olemas ei ole, oli Heli-Liivia Komp väga optimistlik. “Ei ole seni sugugi keeruline olnud see rahakogumine ning kõik, mis on alustatud, kindlasti ka lõpuni viiakse ja kindlasti aitab ka riik, see on juba järgmise aasta eelarves sees,” kinnitas Komp.