Dalai-laama kutsus üles meelerahule, kannatlikkusele ja realistlikkusele
Lisatud galerii!

Tiibeti vaimne juht dalai-laama pidas täna pärastlõunal Tallinnas Vabaduse väljakul kõne, mida kogunes kuulama tohutu rahvahulk. Kõnes kutsus ta kuulajaid üles püüdlema meelerahu, kannatlikkuse ja reaalsuse mõistmise poole.

 

Vabaduse väljakul avalikku kõnet pidanud Tiibeti usujuht rõhutas oma kõne alguses Tiibeti oma lipu tähtsust.

«Nii Tiibetis kui ka väljaspool seda on Tiibeti lipp väga oluline,» sõnas dalai-laama. Tema sõnul oli 1954. aastal Hiina Rahvavabariigi juhi Mao Zedongiga kohtudes viimane lubanud, et Tiibeti lipp võib alles jääda.

«Kui tekivad probleemid ja Hiina võimud ütlevad, et see on separatistlik, siis 1954. aastal Mao Zedongiga kohtudes ta küsis minult, kas sul on oma lipp, ma vastasin kergelt kõheldes, et jah, on küll. Siis ta ütles: jah, see võib alles jääda. Nii et kui tekivad probleemid, siis võite öelda, et mul on olemas luba Mao Zedongilt,» sõnas usujuht.

Samuti kinnitas ta, et tiibetlaste eesmärk pole Hiina riigi lagundamine, vaid võimalus oma kultuuri edasi kanda. Ta rääkis, kuidas ta katkestas nelja sajandi pikkuse traditsiooni, mille kohaselt dalai-laama on olnud korraga nii usu- kui ka poliitiline juht. Ta andis mõne aja eest oma poliitilised kohustused üle demokraatlikult valitud juhile ning külastas Eestit ja pidas kõnet vaid kultuurilise ja usulise sümbolina.

Oma kõnes on dalai-laama suure osa pühendanud kaastunde ja altruisimi propageerimisele. Tema sõnul on kõik inimesed kehaliselt ja vaimselt ühesugused, kõik tahavad sama - õnnelikku ja probleemidevaba elu.

«Nii mina kui ka teie tahate õnnelikku elu ja probleemitut elu. Elus tekivad aga paratamatult probleemid ja neid ei saa lahendada väliste vahendite nagu raha ja võimu abil.»

Lahenduseks pakkus ta kaastunde kaudu meelerahu saavutamist, mis vähendab äravust ja õnnetust. Kõigil on tema sõnul võrdsed võimalused meelerahu saavutamiseks.

«Probleemid on ikka olemas, aga need ei sega enam teie elu,» lubas tiibetlane.

Dalai-laama sõnul on ta suutnud oma meelerahu säilitada vaatamata sellele, mis Tiibetis toimub.

«16-aastaselt kaotasin oma vabaduse, 24-aastaselt jäin ilma oma riigist. 50 aastat olen kuulnud halbu uudiseid Tiibetist, ent olen ikka rahuseisundis. Need emotsioonid ei häiri mind sügavalt, sisemiselt,» sõnas ta.

Tiibetlase sõnul on kõige tähtsam saavutada südamesoojus. Ka inimloomuses olevat sees vajadus saavutada lähedus teistega. Ta meenutas, et eestlased elasid minevikus külades, kus koos elades üksteist aidati.

«Oleme sotsiaalsed olendid, nagu mesilased, sipelgad, kes koos tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Altruism ja üksteise aitamine on tee edasi. Avatud mõtteviis lahendab ka suured probleemid, kitsa mõtlemisega lähevad väiksed probleemid suureks,» rääkis ta.

Usujuhi sõnul tulenevad paljud tänase maailma probleemid vähesest kaastundest ja üksteisemõistmisest. Majanduskriisi põhjustena nimetas ta ahnust, ignorantsust, salatsemist, varjamist ja spekuleerimist.

«Ainult rahale mõtlemine viib looduse ärakasutamise ning vaeste ja rikaste vahelise lõhe suurenemiseni. Ka Washingtonis, ka maailma rikkaima riigi pealinnas, on vaeseid. See pole mitte ainult moraalselt vale vaid ka suurte probleemide allikas.»

Dalai-laama hinnangul aitaks suurem kaastunne loobuda inimestel enda ja teiste, omade ja võõraste vastandamisest ning sellega vägivalda vähendada.

«Maailmarahu ei saavuta palvete ja tuvide lendulaskmisega. Me ei tohi kasutada jõudu probleemide lahendamisel, lahendusteni tuleb jõuda dialoogiga. Rahumeelse dialoogiga saame raskustest üle ning kaastunde abil probleeme lahendada,» õpetas tiibetlane.

Samas hindas ta inimkonna tulevikku optimistlikult, viidates sellele, et 20. sajandi jooksul kasvas inimeste küpsus märgatavalt. Ta tõi näiteks, et kui 20.nda sajandi alguses läksid miljonid inimesed uhkusega sõtta, siis nüüd pigem kutsuvad sõjad kodanikes esile protesti. Samuti pidas ta oluliseks, et aja jooksul on kasvanud keskkonnakaitse tähtsus, ka poliitikute seas ning et teadus on hakanud varasemast rohkem uurima meeli, emotsioone ja mõtteid.

Dalai-laama meenutas, kuidas ta 1996. aastal kohtus Inglismaal kuninganna emaga, kes oli 1900. aastal sündinud ja tervet 20. sajandit näinud, ning küsis, kuidas inimkond sajandiga muutunud oli. Naine oli vastanud, et vähem kui saja aastaga oli palju paremuse poole muutunud, näiteks inimõigused ja riikide suveräänsus olid saanud millestki tundmatust universaalseteks väärtusteks.

Tiibetlane rääkis ka totalitaarsete režiimide tekkimisest ja kadumisest.

«Totalitaarsüsteem, mis Moskvas 1917. aastal tekkis, langes vähem kui sajandiga. Euroopas on totalitaarsed režiimid kadunud, ja mitte väliste jõudude surve tõttu vaid inimeste endi, sisemise surve pärast,» ütles ta. Euroopast on totalitarism kadunud, dalai-laama sõnul on Kuuba kord muutumas ning nii läheb ka Hiinas ja Põhja-Koreas.

Kõne järel vastas dalai-laama ka mõnele küsimusele. Alustuseks küsiti talt, mis teda juba kolmandat korda väiksesse ja maailmapoliitikas küllaltki ebaolulisse Eestisse toob.

«Põhjus väga lihtne, mind kutsuti ja ma tulin. Mul on siin vanad sõbrad ja toetajad, tahtsin nendega kohtuda ja kogemusi vahetada. Presidendile, parlamendiliikmetele ja meediale juba ütlesin, et vahel saavad väiksed riigid nagu Baltimaad ja Eesti olla moraalsemad, sirgeselgesemad kui suurriigid. Väikeriigid kaitsevad kindlamalt oma moraalseid põhimõtteid. Suured riigid hoolivad rohkem majandusest ja see on kurb,» rääkis ta.

Üks küsija palus tiibetlasel võrrelda budismi ja eestlaste pragmaatilist talupojatarkust. Dalai-laama sõnul on tervel mõistusel, talupojatarkusel ja budismil palju ühist.

«Kasutan hea meelega eestlaste talupojatarkust. Mulle tundub, et väiksematel rahvastel on lähenemine elule või maailmanägemine realistlikum ja mõistlikum. Et olla realist pead reaalsust tundma ning selleks uurivad budistid palju reaalsust. Kallutatud maailmavaatega ei näe reaalsust objektiivselt,» arutles ta.

Vastates küsimusele, kuidas ta oma vanuses reisikoormuse ja muude kohustustega hakkama saab, tõstis dalai-laama esile meelerahu, mis laseb tal hästi magada ja väsimusest puhata. Tiibetlase kinnitusel häirib teda väga vähe asju ja probleemidesse püüab ta suhtuda ning realistlikult ning suure kannatlikkusega.

«Tõsi ta on, et jään iga päevaga aina vanemaks. Iga sekundiga jäävad kõik vanemaks. Saan rahulikult magada, magan iga öö üheksa tundi. Olen oma keha, kõned ja tegevuse pühendanud teiste heaks,» selgitas ta.

Dalai-laama rääkis, et Tallinn on tema jaoks väga meeldiv linn, kus pole väga palju inimesi ja autosid, vaid kus leidub ka rahu ja vaikust.

«Mulle väga meeldib see linn, see pole väga suur. Nägin hommikul kell 5 oma hotelliaknast väga vähe autosid, mõnda bussi ja üht jalutajat, muidu oli linn tühi. Mitte nagu Delhi, New York, Washington, California linnad, kus on 24 tundi ööpäevas autosid ja inimesi,» kirjeldas ta.

Kõne lõpus tänas ta pealtvaatajaid, kes vaatamata näkkupaistvale päiksele ja kuumusele teda väga tähelepanelikult kuulasid ning lubas Eestisse uuesti tulla, kui talle kutse saadetakse.

Tagasi üles