Katoliku vaimuliku Vello Salo hinnangul ei saa mullust pronksööd ega 84 aastat tagasi toimunud detsembriülestõusu nimetada mässuks, nagu oli omal ajal Jüriöö ülestõus.
Vello Salo: Eestis paisutatakse mässu tähendust üle
1. detsember 2008, 09:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui akendelõhkumine on mäss, siis iga inimene, kellel on vuntsid, on Adolf Hitler,» ütles Pirita kloostri vaimulik Vello Salo ETV saates «Terevisioon» kommenteerides pronksöö nimetamist mässuks.
Tema sõnul ei saa eelmise aasta aprillis toimunut kuidagi võrrelda Jüriöö mässuga, kui 10 000 eestlast astus koloniaalvõimu vastu üles. Salo hinnangul kiputakse Eestis mässuks nimetama ka neid sündmusi, mis seda ei vääri.
Ka 1924. aasta 1. detsembril toimunud vastuhakk ei vääri Salo arvates mässu tiitlit. «Tegu oli punaarmee lööksalgaga, millel oli abistajaid Eestis,» sõnas Salo ja pakkus välja, et seda võiks pigem nimetada veresaunaks.
Viimased 50 aastat on inimestele serveeritud, et tegu oli Eesti proletariaadi ülestõusuga, aga kus pool piiri see proletariaat asus, küsis Salo reotooriliselt.
«Seal võis olla kaks asja, mida tuleb vaadata eraldi. See, mida kavatseti, ja see, mis juhtus,» ütles Salo. Tema sõnul plaaniti liita Eesti Nõukogude Liiduga, mis on interventsioon. Aga tegelikult toimus veresaun, kus oli 200 laipa ning 40ndal aastal tuli laipu juurde.