Liiklusolukord on käest ära: ministrid kutsusid kokku erakorralise koosoleku (3)

Sander Punamäe
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning siseminister Andres Anvelt kutsusid esmaspäevaks kokku erakorralise koosoleku, et arutada võimalusi liiklusolukorra parandamiseks. 

Sel aastal on tõenäoliselt roolis telefoniga tegelemise tõttu hukkunud liikluses juba neli ja viga saanud kaks inimest, näitavad politsei- ja piirivalveameti andmed. Võrdluseks – purjus juhi süül on tänavu liikluses elu kaotanud viis inimest. Kokku on esimese seitsme kuuga liikluses hukkunud 41 inimest.

Olukord on niivõrd tõsine, et majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning siseminister Andres Anvelt kutsusid esmaspäevaks kokku erakorralise koosoleku, et arutada võimalusi liiklusolukorra parandamiseks. 

Siseminister Andres Anvelt tõdes, et suures plaanis on sel aastal olnud kaks liiklussurmade rohket kuud: jaanuar ja juuni. «Jaanuaris oli põhjuseks libedus; juunis tõusis kiiruse ületamine ja võib eeldada ka kõrvaltegevustest tingitud surmade arv,» ütles Anvelt. 

Teehooldus, karistused ja mobiilsed kiiruskaamerad

PPA peadirektor Elmar Vaher ütles, et erakorralisel koosolekul räägiti muuhulgas teehoolduse parendamisest kui ka kõrvaltegevuste eest määratava karistuse karmistamisest. 

«Kui jaanuaris hukkus 11 inimest liikluses, siis osa meist tunnetas, et see võinuks ära olla, kui teehooldus oleks paremini korraldatud,» ütles ta.

«Lisaks politseipatrullidele võiks igal politsei autol olla automaatkaamerad, et juhtide jaoks üllatusefekti tõsta,» ütles Vaher.

Siseministeeriumi otsib koos naaberriikide kolleegidega parimaid võimalusi Eesti politseil võtta kasutusele mobiilsed kiiruskaamerad. Kas kiiruskaamera peaks olema igapäevaselt asukohta vahetav seade või peaks hoopis iga liikuv politseiauto automaatselt rikkumisi registreerima, selgub sügisel.

Siseminister Andres Anvelti sõnul võiksid kohalikud omavalitsused saada suurema võimaluse oma territooriumil liiklusohutusse panustada.  «See pole käsk, vaid võimalus. Kui omavalitsus investeerib kiiruskaamerasse, siis trahvirahast peaks osa kuuluma neile,» sõnas Anvelt. See annaks omavalitsusele valikuvariandi, kas panustada ennetusse või lüüa kaasa järelevalves.

«Vaatame üle ka viimaste aastate karistustaktika, kus lihtsamate rikkumiste puhul tegi politsei pigem hoiatuse. Võib-olla on põhjust minna rangemaks, aga selle selgitab politsei tehtav analüüs,» sõnas minister Anvelt.

«Kui inimene sõidab ikka hullkiirelt, siis võiks järgneda kohtus käimine ja kui inimene astub joobes peaga autorooli, võiks järgneda juhilubade äravõtmine,» ütles PPA peadirektor Elmar Vaher Kuku raadios.

Vaher ja Anvelt olid ühel nõul ka selles, et üle võiks vaadata juhtidele tervisetõendite väljastamise tingimused. «Kui me menetleme õnnetusi, siis tekib üsna tihti küsimus, kas see inimene ikka tohiks liikluses olla. Tihti jätab juhtide tervislik seisund soovida. Kas perearst saab ikka ligi kõigile andmetele hindamaks, kas potentsiaalse juhi tervis on piisav rooli astumiseks. Minu teada ei saa,» ütles Vaher. 

Ühest fotost piisab nutijoobes roolikeeraja karistamiseks

Postimees avaldas eelmisel esmaspäeval pildikollaaži autoroolis nutitelefone kasutavatest inimestest. Politsei võttis pildiautoritega ühendust ning palus neil tulla tunnistajatena ütlusi andma. Kahe fotograafi tunnitöö tulemusena algatati väärteomenetlus viie autojuhi osas. Tegelikult tabasid fotograafid kümneid nutijoobes roolikeerajaid , kuid enamus piltidel polnud näha auto numbrimärki. 

Liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse juhi Varmo Reini sõnul on sisuliselt igal inimesel võimalus roolis telefoni näppivaid inimesi vahele võtta. 

«Foto võib meile saata näiteks aadressile ppa@politsei.ee. Kuid selleks, et sellele järgneks väärteootsus ehk karistus, tuleb politseil tõendada, et roolis oli ikka sama inimene ja auto liikus, mitte ei seisnud,» ütles Rein. 

Selle tõendamiseks kutsutakse pildi tegija jaoskonda tunnistajana ütlusi andma. «See on võrdlemisi ajakulukas nii pildi tegijale kui ka politseinikele,» ütles Rein.

Reini sõnul jõuavad vastava väljaõppe ja tehnikaga politseinikud kohapeal menetledes lihtsalt kiiremini otsuseni. «Lisaks puudub PPA-l ressurss, et hakata kõiki fotosid eelpool nimetatud viisil menetlema,» ütles ta.

Rein märkis, et kui inimene teeb foto, siis ta ei tohi seda tehes ise samal ajal sõidukit juhtida. «Olen kolleegide käest kuulnud, kuidas õnnetuspaigast mööduva auto juht üritab iga hinna eest telefoniga olukorda jäädvustada ja tekitab seeläbi ise ohtliku olukorra,» märkis ta.

Inimesed saadavad politseinikele fotosid üldiselt harva. Kui kõrvaline tegevus on tõendatud, siis see lõppeb ka karistusega. Teo eest saab karistada kuni 80 euro suuruse rahatrahviga.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles