Raid: Eesti peaks säilitama oma plastilisuse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juku-Kalle Raid
Juku-Kalle Raid Foto: Peeter Langovits

Eesti riik ja rahvas peaks ka järgmiseks 20 aastaks säilitama oma paindlikkuse ja kiire muutustele reageerimise leidis Juku-Kalle Raid presidendilossi aias toimunud taasiseseisvumispäeva vastuvõtul.

Riigikogu liige ja ajalehe Keskus peatoimetaja Juku-Kalle Raid märkis, et igavesi asju pole maailmas olemas ja seetõttu tuleb muutusteks valmis olla ning uute oludega kohaneda

«Ajalugu on nagu kukkuv tellis, pime. Aga järgmised 20 aastat võiks olla piisavalt plastilised. Meil väikse riigina on see eelis, et meie mõttemallid muutuvad kiiremini kui suurtes riikides, arvult suurtel rahvastel, keeltel või kultuuridel. Kui oleme piisavalt kiired ja plastilised, siis ei juhtu midagi hullu ka järgmise 20 aastaga,» sõnas ta.

Raid jäi presidendi kõnega rahule, märkides, et see oli kokkukutsutud seltskonda arvestades sobivalt mänguline.

«Loodan Ilvese teise ametiaja peale, siis saame tema enda nägu rohkem näha. Ka Lennart Meri teine ametiaeg oli parem ja vabam,» rääkis Raid.

1991. aasta sündmusi meenutades rääkis riigikogulane, et ta oli siis just 17-aastaseks saanud ega osanud võib-olla oma nooruse tõttu hirmu tunda.

«Küüditamist ma igatahes karta ei osanud. Jube ärevad päevad olin, liitusin inimestega, kes läksid tele- ja raadiomaja kaitsma. Minu jaoks oli see poliitiline seiklus, lisaks sai seal sooja suppi ja Põltsamaa veini,» rääkis Raid.

«Oli tunne, et läheb nagu peab. Tegelikult rippus kõik ju juuksekarva otsas, aga vedas, õnneks läks,» sõnas ta.

Raid märkis, et tol perioodil muutusid asjad väga kiiresti – kui 1987. aastal Hirvepargi koosoleku ajal oli klassijuhataja õpilasi väljaviskamisega ähvardanud, siis 1991. aastaks olid sellised ähvardused ja hirmud ammu unustatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles