Kuigi riigikogu fraktsioonide ühistööna valmis ühtne riigiametnike palgasüsteemi eelnõu, ei soovi ministrid loovutada kantsleri palkade määramise õigust, vaid tahavad seda jätkuvalt ise teha.
Ministrid tahavad ise kantslerite palga üle otsustada
1. detsember 2008, 17:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitus ei pea otstarbekaks riigikogu plaani kehtestada ühtne palgasüsteem kõigile kõrgematele riigijuhtidele ja -ametnikele, selgub justiitsministri allkirja kandvast valitsuse seisukohast.
Selle arvamuse kohaselt oleks otstarbekam, kui kantslerite, maavanemate, riigiametite ja inspektsioonide, riigiarhivaari ja soolise võrdõiguslikkuse voliniku palga suuruse üle otsustamine jääks valitsuse kätte ning nende ametnike puhul rakendataks tulemuspalka.
Samuti viidatakse vastuolule valminud avaliku teenistuse seadusega, mille kohaselt määratakse kantslerite, asekantslerite ja valitsusasutuste juhtide palk valitsuse määrusega.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde sõnul lubab põhiseadus nii ühtset palgasüsteemi kui ka valitsuse pakutud varianti, kuid komisjonis käinud justiitsminister Rein Langi sõnul peaks kantslerite, maavanemate ja riigiametite juhtide palk jääma valitsuse määrata.
Komisjonile põhjendati seda soovi sellega, et riigiametitel on eri roll ja kaal ning seetõttu on ka nende juhtide töö erinev ning pole õiglane neile ühepalju palka maksta.
Uue eelnõu kohaselt hakkaks Eesti kõige kõrgemat palka saama president, peaminister riigikohtu ja riigikogu esimees. Teiste riigi kõrgemate ametiisikute ametipalk on ametiisikute kõrgeima palgamäära ja seaduses sätestatud koefitsiendi korrutis.
Eelnõu kohaselt oleks kantsleri ametipalga koefitsient 0,6, asekantsleril 0,4 kuni 0,5, maavanemal, riigiarhivaaril, soolise võrdõiguslikkuse volinikul, riigiameti ja inspektsiooni juhil 0,4.
Praegu võib kantslerite palk erineda kuni 10 000 krooni. Kantslerite palgaedetabelit juhib 2008. aasta oktoobrikuus kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles, kelle töötasu ulatub üle 66 400 krooni.
Talle järgnevad rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak, kaitseministeeriumi kantsler Lauri Almann ja põllumajandusministeeriumi kantsler Ants Noot. Kõige vähem teenib kantsleritest Marika Priske.