Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) leiab, et kõrgkoolidesse sisseastumist tuleb õiglasemaks ja arusaadavamaks reformida.
Üliõpilasliit peab vaid pingeridade alusel vastuvõtmist ebaausaks
EÜLi esimees Eimar Veldre ütles täna Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis toimunud kõrgharidusreformiteemalisel debatil, et võrdväärse ligipääsuga kõrgharidus eeldab lisaks õppemaksude kaotamisele ka õiglast ja arusaadavat sisseastumise korraldust.
EÜLi hinnangul oli see punkt esialgses reformikavas küll sees, kuid on praeguses eelnõus tagaplaanile jäänud. Liidu seisukoht on, et eelnõus tuleb selgemini määratleda kõrgkoolide kohustus tagada õppekohad kõigile võimekatele ja motiveeritud õppuritele.
«Pelgalt riigieksamite alusel uute tudengite värbamine võib anda kõrgkoolidele esmapilgul võimekaimad õppijaid, ent kandidaadi huvidega mittearvestamine võib pärast põhjustada erialavahetust või lausa õpingute katketamist,» ütles Veldre.
Veldre rõhutas veel, et kindlasti tuleks ülikoolides kehtestada lävendid, mille alusel on selge, kellel on piisav tase ja huvi õppida kõrgkoolis ja kellel mitte. «Puhtalt pingeridade alusel vastuvõtmine on ebaaus, sest kõrgkoolist võib siis kõrvale jääda palju noori, kes väärivad õppekohta,» selgitas Veldre.
«Teine oht on see, et kõrgkoolid hakkasid põhjendamatult piirama vastuvõttu elitaarsuse või süvaõppe õigustamiseks, ent vastuvõttu ja erineva õpivõimega tudengite jaoks õppekorralduse loomist ei tohi segi ajada,» lisas Veldre.
EÜLi hinnangul on haridusministeerium lävendit ekslikult esitanud vastuvõtutingimusena, kuid seda see ei ole. «Lävendipõhine vastuvõtt on võrdväärse ligipääsu põhimõte olenemata erialast,» ütles Veldre.
Lisaks Veldrele osalesid Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna korraldatud debatis Tallinna Ülikooli rektor professor Tiit Land ning riigikogu kultuurikomisjoni liige Lauri Luik.