Läinud neljapäeval külastasid GMP Clubhoteli Pühajärve restorani Otepääl tunnustatud Islandi kokad, et valmistada suurejooneline õhtusöök ja jagada näpunäiteid. Islandlaste hinnangul on eesti köögil potentsiaali jõuda maailma kokanduseliiti.
Kulinaariatipud kuulutavad uut Põhjala toidukultuuri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti toidul pole midagi viga, aga põhjuseks, miks ma siin olen, on aidata valmistada uues stiilis kõrgema klassi toite,» rääkis Ragnar Ómarsson, kel nagu Björgvin Mýrdalilgi on ette näidata Islandi ja Põhjamaade parima koka tiitlid ning kulinaaria olümpiamängude Bocuse d’Or kuld-, hõbe- ja pronksmedalid.
Kiidusõnu Islandilt pärit kokkadel Eestimaa looduse, toidu ja kokkade kohta jagub. Tugevusena tõstavad nad esile nii kokanduskoole kui ka kodumaiste toiduainete rohkust. Eelkõige viimast peavad Ómarsson ja Mýrdal kõrgetasemelise toidu võtmeks.
Uus Põhjala toit
Kokkade kinnitusel kogub üha populaarsust mõtteviis, et toiduained peavad olema värsked ja hangitud võimalikult kodu lähedalt. Põhjamaade valitsused on nende väärtuste eest seismiseks loonud koguni toidukultuuri algatuse «Uus Põhjala toit». «Me Islandil näiteks ei tee õli, seega me tellime seda Taanist või Norrast, mitte Itaaliast või Prantsusmaalt,» selgitas Ómarsson.
Nii Mýrdal kui Ómarsson kinnitasid, et säärane kokakunst on uus suund, mida nad üritavad jõudumööda reklaamida ka mujal. «Seepärast on ehk hea, kui tuleme Eestisse ja õpetame kokki natukene rohkem kasutama oma looduse ande,» tunnistas Ómarsson. «Näiteks on siin nii palju seeni − miks tellida Prantsusmaalt, kui neid saab võtta oma loodusest.»
Siinse köögi tulevik on islandlaste hinnangul seda helgem, mida rohkem ollakse avatud uutele ideedele. «Ma näen, et siin on headel kokkadel ja peakokkadel potentsiaali.
Te teete head toitu ja mulle see meeldib, aga ma arvan, et me vajame veel natuke aega,» tõdes Ómarsson ja lisas, et siinsed toiduvalmistajad ei peaks laskma end õpitust ja sissekulunud standarditest nii palju piirata.
«Soome köök oli veel 10−15 aastat tagasi väga maha jäänud, aga nüüd on nad hakanud väga hästi tegema ja jõudnud maailmas esikümne sekka,» märkis ta. «See näitab, et kui sa oled avatud mõtlemisega, võib kiiresti tõusta väga kõrgele.
Mulle tundub, et see on tasapisi juhtumas ka Eestis.»
Küsimusele, milline köök on maailma parim, Islandi meisterkokkadelt kaua vastust ootama ei pea. «Uus Põhjala köök on esimene praegu maailmas ja ma ei naljata,» kinnitas Ómarsson ja lisas, et esile ei soovi ta tõsta mitte Islandit, vaid kõiki Põhjala riike.
«Maailma parimaks tunnistatud restoran asub Taanis ja peaaegu kõik Skandinaavia maad koos Prantsusmaaga kuuluvad esiviisikusse,» ütles ta. «Aga Belgia, Hispaania, Holland − neil pole võimalustki.»
Tavapärane seguneb uuega Mýrdali hinnangul ei tohiks uusi toite katsetades unustada oma kodumaa kokanduse juuri, ent samas ei maksa rahvustoite üle tähtsustada. «Meil on Islandil palju väga kummalisi toite, nagu lamba pea või kuivatatud hobusesõnnikuga suitsutatud liha, aga meie generatsioon sööb neid ainult korra aastas,» nentis ta.
Et aga klientide nõudmised aina suurenevad ja iga päev soovitakse proovida midagi uut, loob see Ragnar Ómarssoni sõnul hea pinnase vana ja uue ühendamiseks. «Väga hea on võtta vana ja traditsiooniline ning teha seda natuke uutmoodi, aga kasutada samu asju nagu meie vanaisad omal ajal,» rääkis ta.
kas teate?
Ragnar Ómarssoni
lihtne šokolaadikook
• 200 g šokolaadi, 200 g võid, 4 muna, 350 g suhkrut, 240 g jahu, 1 teelusikatäis küpsetuspulbrit, 200 g pähkleid (pistaatsia, kreeka vm), 1 teelusikatäis vanilli.
Valmistamine:
• Sulatage või ja šokolaad kokku.
• Segage muna ja suhkur.
• Segage kokku jahu ja küpsetuspulber.
• Segage kõik koostisosad kokku, seejärel valage koogivormi ja kuumutage ahjus 20 minutit 170 kraadi juures. Kook maitseb paremini, kui jätta see keskelt pisut tooreks. Serveerida jäätise või vahukoorega.