Stroomi park-metsas mürgitatakse koeri

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stroomi park-mets
Stroomi park-mets Foto: Liis Treimann

Metsa alla jäetud musta lindi sisse keeratud lihatükid sisaldavad mürki, mille söömisel võib koer surra. Eesti Loomakaitse Selts on juba saanud teate kahe hukkunud retriiveri kohta.

Loomakaitse seltsi teatel suri esimene kuldne retriiver esmaspäeval pärast seda, kui oli Stroomi park-metsas söönud musta lindi sisse keeratud lihatükke. Koera omanik viibis ise välismaal ning looma eest hoolitses ajutiselt tema naaber. Samas peres on ka teine retriiver, kes sõi samasid lihatükke ning haigestus pärast seda väga raskelt.

Ellu jäänud koer viidi veterinaarkliinikusse, kus tehti kindlaks, et teda on mürgitatud olmemürgiga. Ta sai ravi ning järgmisel päeval hakkas koer juba vaikselt liikuma, kuid hiljem tema seisund taas halvenes. Kolmapäeval tehtud analüüsid näitasid, et koera neerud ei tööta enam peaagu üldse ning eile suri ka teine koer.

Koerte omaniku väitel on arstid arvamusel, et tegemist on kas olmemürgi või väga haruldase taimse mürgiga, millise päritolu Eestis on arstidele teadmata.

Loomakaitse seltsi juhatuse liige Tania Selart rääkis Postimees.ee´le, et neile teadaolevalt on koerte omanik teinud juhtunu kohta avalduse nii politseile kui ka loomakaitse seltsile. «Kuna seltsil puudub igasugune juriidiline menetlusõigus, siis antud asja uurib edasi politsei, kes teeb kindlaks, kuidas üldse koerad mürgiga kokku võisid puutuda. Teada on fakt, et koerad olid rihmastamata,» märkis Selart.

Analoogne tahtlik koerte mürgitamine on naise sõnul toimunud varemgi - näiteks 5. juunil leiti Tallinnas Kalevi staadionil rahvusvahelise koertenäituse «Eesti Võitja 2011» ajal staadioni tagant puude alt kahtlased hakklihapallid, mida näituse peakorraldaja Marko Lepasaar tookord pidas mürgitatuks.

Loomakaitsjad tuletavad loomaomanikele meelde, et koertega väljas jalutamas käies peab loom olema kindlasti rihtmastatud - eelkõige just selleks, et tagada nii teiste inimeste ja loomade kui ka enda lemmikute ohutus.

Selart rääkis, et igas kohaliku omavalitsuse koerte ja kasside pidamise eeskirjas on sätestatud punkt, mis keelab kassi- ja koeraomanikul jätta oma looma avalikus ruumis järelevalveta. «Sel ajal, kui loom ilma järelevalveta ringi liigub, ei suuda omanik teda kaitsta ega tagada talle ohututust, mida ta tegelikult on kohustatud tegema. Iga koeraomanik peaks olema suuteline jälgima, mida tema lemmik teeb ja sisse sööb. Kui koera ei ole õpetatud, et süüa tohib vaid seda, mida omanik lubab või annab, siis tuleb seda hoolsamalt silmad lahti hoida.»

ELSi aastate pikkune kogemus on Selarti sõnul näidanud, et pahatahtlikke mürgitajaid on äärmiselt raske tabada ning tihti lõppevad menetlused ilma karistuseta. «Alati on lihtsam ennast ja oma koera kaitsta, kui sadistlikku mürgitajat leida ja seega tuleb hoolikalt jägida oma lemmiku tegevust, sest iga loomaomanik vastutab oma looma heaolu ja tegemiste eest sajaprotsendiliselt ise,» märkis loomakaitsja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles