Riigikogul on homme viiendat korda taasiseseisvunud Eestis presidenti valida. Seni on parlament sellega vaid ühel korral hakkama saanud, meenutas Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul intervjuus Postimees.ee'le.
Sibul: riigikogul on homme võimalus oma töö ära teha
28. august 2011, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Homme toimuvad taasiseseisvunud Eestis presidendivalimised viiendat korda. Mil määral on need valimised omavahel erinevad?
Presidenti valime, jah, viies kord. Teame seda, et 1992. aastal oli tõepoolest eriline valimiste kord – kõigepealt sai rahvas otsustada üleminekupresidendi valimistel, rahvahääletusel kaks enim hääli saanud kandidaati – Lennart Meri ja Arnold Rüütel – läksid valimiseks parlamenti See on ka praeguseni ainus kord, kus parlament on presidendi ära valinud. Ülejäänud korrad on presidendivalimised läinud alati valimiskogusse.
Nüüd, esmaspäeval on taas riigikogul võimalus oma töö ära teha ja president ära valida. Või siis teisipäeval, kui riigikogus toimub kohe teine ja kolmas voor.
Või kui siis ka ei valita, tuleb seda teha valimiskogul?
Just, seda küll, aga mina ei oska ennustada, kas see nii läheb või mitte.
Esimestest valimistest meenutatakse, kuidas valimiskomisjoni liikmed hääle ja käte värisedes kandidaatide nimesid sedelitelt otsisid ja mikrofoni laususid. Oli vist erakordselt suur närvipinge?
Sellega on ikka nii, et kui on riigi taastamine ja selliseid vastutusrikkaid protseduure tehakse esimest korda, on ärevus loomulik. Kui sportlane starti läheb, öeldakse ka, et väike ärevus peaks sees olema.
Mina ise 1992. aastal otsese valimiskorraldusega ei tegelenud, asusin valimiskomisjoni 1996. aastast. Aga sekretariaadis, mis on teenindav struüksus, lõin neil kaasa. Seda tööd oli põnev teha, nagu kõiki riigi ülesehitamise samme astuda.
Kui palju erinevad presidendivalimised teistest – parlamendi-, kohalike omavalitsuste või europarlamendi valimistest?
Parlamendivalimised on teatavasti ainukesed, kus rahvas valib endale esindajaid ja 101 inimest saavad rahva mandaadi riigikokku. Presidendivalimistel on see töö pandud riigikogu ülesandeks. Et seaduses on jäetud ka tagavaravõimalus, kui riigikogu otsusele ei jõua, tuleb kokku valimiskogu ja valib presidendi. See on üks suurem erinevus.
Kõik muud erinevused ongi sellest tulenevalt nii valimiskorralduses kui -süsteemis, kõik on selle järgi tehtud, nagu põhiseadus raamid ette seab.
Mil määral aga erineb Vabariigi Valimiskomisjoni töö?
Kui me räägime riigikogu valimistest, siis sellel on valimiste korraldusse ja komisjonidesse haaratud umbes 4000 inimest üle maailma – sest ka välisesindustes toimuvad valimised. Presidendivalimistel saab valimiskomisjon oma 7 liikme ja mõne abilisega kenasti hakkama. Nii et mastaabid on väga erinevad. Aga see ei tähenda, et mõlemad ei oleks tähtsad.
Kuidas homne protseduur täpsemalt välja näeb?
Kell 13 avatakse riigikogu istung, see algab nagu ikka rakendamisega - on võimalus eelnõusid-arupärimisi üle anda. Kinnitatakse erakorralise riigikogu istungi tööaja graafik, kus on üks punkt, mis on presidendivalimiste esimene voor. Siis on valimiskomisjonil võimalus tutvustada hääletamiskorda ja valimistulemuste kindlakstegemise korda. See on kõik seaduses kirjas, kordame üle.
Siis kuulutatakse välja hääletamine, see kestab täpselt üks tund. Hääletamine toimub sedelitega - minnakse kabiini hääletama, nagu üldvalimistel tavalises jaoskonnas. Valijaid teadupoolest on täpselt 101.
Kui tund aega saab läbi, tuuakse valimiskast saali, kontrollitakse pitser ning avatakse see riigikogu ja meedia, avalikkuse ees. Kõigi silme all loetakse hääled kokku.
Sedeleid võib olla nelja sorti: ühe või teise kandidaadi poolt, kehtetu sedel või märgistamata jäänud sedel. Need loetakse kokku ja koostatakse protokoll, mille mina loen ette. Kui on, saab esitada proteste, kui ei, saab otsuse vormistada ja ette lugeda. Kui Vabariigi Valimiskomisjon otsuse teeb, ongi president valitud - kui juhtub, et keegi saab vähemalt 68 häält.
Kui kandidaadid saavad hääli vähem, toimub järgmisel päeval riigikogus valimiste teine voor. Enne seda algab kandidaatide uuesti esitamine, kella 8-10. Kell 12 algab teine hääletusvoor ja kordub sama protseduur. Samal päeval võib toimuda ka kolmas voor, kuid siin on reegel, et valimissedelile kantakse kahe teises voorus kõige rohkem hääli saanud isikute nimed – enam uusi kandidaatide ülesseadmist ei toimu. Kui on vaid üks kandidaat, läheb see üks edasi. Künnis on kõigis voorudes sama – vaja on vähemalt kahe kolmandiku riigikogu liikmete toetust ehk 68 häält.