Kõik Keskerakonna juhatusse kandideerinud ja riigikokku kuuluvad, kuid erakonna esimehe usaldusnimekirjast välja jäänud ei soovinud otsesõnu öelda, kelle poolt nad presidendivalimistel hääletavad.
Mõned keskerakondlased jätavad presidendivaliku lahtiseks
28. august 2011, 21:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonna juhatusse kandideerinud Rainer Vakra sõnul on presidendi valimine salajane ja seetõttu jätaks ta mõtted, mis praegu peas on, enda teada.
«Valiku tegemiseni on veel kümneid tunde,» sõnas Vakra. «Vastan teile siis, kui valik on tehtud.»
Ka Lembit Kaljuvee, kes jäi Savisaare usaldusnimekirjast ja juhatusest välja, ei öelnud otseselt, kelle poolt tema hääletada kavatseb.
«Olin Tarandi esindaja, kuid pole veel otsustanud – mõtlen veel. Kuid kuna olin esindaja, siis tõenäoliselt Tarandi poolt,» sõnas ta.
Kaljuvee sõnul pole tal Toomas Hendrik Ilvesele otseselt midagi ette heita, kuid tema ametiajas pole ta ka näinud sära.
«Oleks uuenduse poolt. Ega mul pole midagi erilist Ilvesele ette heita, kuid sära pole ka näinud. Võib-olla suudab Tarand midagi huvitavamalt teha,» sõnas Kaljuvee.
Juhatusse jõudnud Deniss Boroditši hinnangul ei tasu praegu hääletamisest rääkida, sest tegemist on salajase hääletusega.
«Mina ei taha kedagi mõjutada, igaüks teeb otsuse vastavalt südametunnistusele,» sõna Boroditš. «Kui hääletus on toimunud, siis lihtsam rääkida.»
Inara Luigas on aga juba otsustanud, et tema toetab Tarandit.
«Esiteks on ta ikkagi erakonna poolt esitatud ja minu südametunnistus jääb puhtaks, sest ma ei toetanud praegust presidenti ka eelmistel valimistel,» selgitas Luigas. «Minu arvates on Tarandil suuremad omaduseks presidendiks olla.»
Küll aga on Luigas ka kindel, et president valitakse riigikogus ja selleks valikuks on Ilves.
«Praegusel koalitsioonil pole mingeid kavatsusi, et peaks koostöö lõhkuma,» selgitas ta. «Usun, et seekord ei jää südametunnistus vaevama ka koalitsiooni, sest olemas on kokkulepped ja riigikogu kohuseks on president valida.»
Vakra sõnul võib usaldusnimekirjast välja jäämist hea soovi korral siduda ka presidendi valimise teemaga. Samas Kaljuvee hinnangul pole Keskerakonna juhatuse ja esimehe valimist ning presidendi valimist omavahel segi ajada.
Kaljuvee arvates on Keskerakonna juhi valimine Eesti jaoks isegi olulisem teema kui presidendi valimine.
«Presidendi võimalused on piiratud ja seetõttu räägitakse ajakirjanduses rohkem Keskerakonna esimehest ja mitte presidendist,» hindas Kaljuvee. «Keskerakonna juht on tähtsam, sest presidendist ei muutu eriti midagi – rohkem maitse küsimus.»