Eesti Rahvusringhäälingu televisiooni poliitikasaates «Foorum» koolivõrgu uuenduste üle arutledes heitis haridusminister Tõnis Lukas kinda suuremate linnade linnapeadele, kellele esitas retoorilise küsimuse, mida need on teinud, et nende omavalitsuse piires koolivõrku mõistlikult arendada, selmet suunata kõik pingutused sellele, et ümberkaudsete maapiirkondade lapsed linnakoolidesse pürgiksid.
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv minister Lukas selgitas, et tegu polegi niivõrd koolireformi, kuivõrd koolivõrgu muudatusega, mis puudutab peamiselt linnu ja vähem maapiirkondi. Ta märkis, et selline gümnaasiumi ja põhikooli lahutamine on reaalselt toimunud uuel ajal vaid ühe korra, nimelt Hugo Treffneri gümnaasiumi puhul Tartus.
Endine haridusminister keskerakondlane Mailis Reps leidis aga, et seni, kuni puudub täpne kokkulepe ja nägemus, millist süsteemi me asemele tahame, ei tohiks olemasolevat muutma hakata.
Endine haridusminister sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg meenutas, et praegune idee on pärit tegelikult juba Tallinna koolivõrgust 1993. aastast, kuid seda ei ole suudetud üldse edukalt rakendada. Tema hinnangul on vale praegune seis, kus põhikoolist läheb gümnaasiumi edasi 2/3 õpilastest, kui Soomes on see protsent vaid 1/3.
Kreitzbergi sõnul peaks põhihariduse ja keskhariduse lahutama ning muutma gümnaasiumid rohkem sisuliselt valikkursuseid ja vabaaineid pakkuvaks kohaks ning tegema lõpu mentaliteedile, mille järgi põhikool on pelgalt gümnaasiumiõppe ettevalmistav aste.
Mailis Reps leidis jällegi, et tänasel päeval saab keskhariduse baasil siiski igasuguseid asju edasi õppida, kuid põhiharidus seab siin kitsamad piirid.
Koolijuht Tõnu Piibur pidas vajalikuks rohkem ühendada kesk- ja kutseõppesüsteemi ning seeläbi enam liita teadmiste ja oskuste edasiandmist.
Ka Kreitzberg nõustus, et mitmed kutseõppekavad tuleks viia sisse gümnaasiumidesse.
Haridusminister Lukas märkis, et praeguse koolivõrgu muutuse taga on probleem, kus meie valdade lastest pool või enamgi ei käi gümnaasiumis oma koduvallas, vaid kuskil kaugemal.
Kreitzberg lisas, et gümnaasiumide arvu vähendamine ongi eelkõige maakohtade huvides.
Viidates laste arvu kahanemisele, mis sunnib ka koolivõrku koomale tõmbama, ütles koolijuht Piibur, et hilist kellaaega arvestades peaksid telerivaatajad minema saate järel hoopis lapsi tegema.
Saate gallupiküsimus oli, kas pooldate gümnaasiumide arvu vähendamist, millele saatejuht Andres Kuuse üllatuseks vastas jaatavalt tervelt 32,5 protsenti vaatajaist ning eitavalt 67,5 protsenti 2370 televaatajast.