Salme leid avab ajaloos uue peatüki

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Mereajaloolase Vello Mässi sõnul on esiajaloolise Eesti laevaehituse traditsioonid seni täiesti tundmatud. «Selles mõttes on Salme laevaleid oluline,» ütleb ta.


Kuigi välimuselt on Skandinaavia viikingilaeva tüüpi alused sarnased, peituvad erinevused pisiasjades. «Läänemere lõunaosas ehk siis tänapäeva Poola aladel kasutati laevakere plankude liitmiseks puunaelu, Skandinaavias raudneete,» ütleb Mäss. «Salme laev on ehitatud selgelt Skandinaavia stiilis.»



Mässi sõnul erineb Salme laev Skandinaavia «kolleegidest» vaid nüansside poolest. «Ta oli veidi erinev näiteks kaarte kinnituste meetodilt,» selgitab ta.



Laeval puudus vertikaalkiil ja masti kand, mis osutab sõudelaevale. Kehvale stabiilsusele ja purjelaeva jaoks ebapiisavale püstuvusele viitab ka põhjaosa kitsus ja ümar vorm. Laeva põhja kaitseks selle kaldaletõmbamisel kasutati Salme laeva all suhteliselt paksu pakk-kiilu.



«Puri ilmus Läänemerel laevadele umbes 8. sajandil, kui algas ka rootslaste invasioon itta,» räägib Mäss. «Kuid purjelaevade üleminek polnud hoogtöine ettevõtmine, et mõeldud-tehtud – alates järgmisest aastast läheme kõik purjede alla.»



Mässi arvates võeti purjelaev saarlaste seas kasutusele pärast 9. sajandit. See tähendab, et Salme laevamatus võib pärineda ajast, mil kohalikud sõudelaevad hakkasid asenduma purjelaevadega. (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles