K, 1.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Läänemaal Turvalepas võis elada hundi ja koera pesakond

, Lääne Elu
Läänemaal Turvalepas võis elada hundi ja koera pesakond
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hundikütid (vasakult) Anti Peetris, Hannes Tähtsalu ja Heiki Saunik oma jahisaagiga. Kolme hundikutsika karv äratas meeste tähelepanu: ühel oli karv liiga hele, teistel liiga tume.
Hundikütid (vasakult) Anti Peetris, Hannes Tähtsalu ja Heiki Saunik oma jahisaagiga. Kolme hundikutsika karv äratas meeste tähelepanu: ühel oli karv liiga hele, teistel liiga tume. Foto: erakogu / Lääne Elu

Tartu Ülikooli laboris on uurimisel Läänemaal Turvalepas lastud nelja hundi koljud ja DNA-prooviks võetud lihatükid, sest tegemist võib olla hundi ja koera ristandiga.


Kui kahtlus osutub tõeks, on see Eestis esimene selletaoline juhtum, ütles Läänemaa keskkonnateenistuse jahindusspetsialist Madis Otsa. Küll aga on varem Lätis tuvastatud hundi ja koera ristandit.



Kahtlus tekkis Taebla jahiseltsi meestel 23. novembril peetud hundijahil. Nad olid eelmisel päeval lasknud Turvalepa küla lähedal ühe ja järgmisel päeval veel kolm hunti. Jahisaagiks kujunes suur isahunt kolme umbes pooleaastase kutsikaga. Emahunt koos ühe kutsikaga võis pääseda, ütles jahiseltsi esimees Hannes Tähtsalu.



Täiskasvanud isahunt ei äratanud kahtlust, ta oli välimuselt hunt mis hunt, kirjeldas Otsa.


Küll aga üllatas jahimehi ühe kutsika kollakas värvus ja kõigi kolme liiga pikk saba – pikem isegi kui täiskasvanud isahundil.



«Ameerika hundi värv varieerub tugevasti, aga meil mitte,» ütles Eesti suurulukite üks paremaid asjatundjaid Peep Männil, metsakaitse ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja.



Jahimehed nägid põgusalt ka põgenema pääsenud emahunti ja selle kasukas olnud samuti heledam.



Männili sõnul on Tartu Ülikoolil hea info Eesti huntide geenimaterjali kohta. Kui nüüd Turvalepa huntide geenid on väga teistsugused, võib kahtlustada ristandit, ütles Männil.


«Päris nii, et sada protsenti kindel, analüüs siiski ei näita,» sõnas Männil. Ta lisas, et teistsugune värv võib tulla ka mõne geeni mutatsioonist.



Nii Otsa kui ka Männil kinnitasid, et koer on inimesele igal juhul ohtlikum kui huntkoer. Metsas kasvanud huntkoer on ohtlik kari- ja metsloomadele, kuid inimest kardab ta niisamuti nagu hunt.



Männili sõnul on hundi geenid tugevamad ja jäävad ristandis peale. Ka on ristandid nõrgemad ellujääjad.



Tõenäoliselt oli emase koeraga paari heitnud isahunt oma karjas tõrjutud, oletas Otsa.


Kuigi huntkoer ei ole inimesele ohtlik, peavad asjatundjad tähtsaks, et Turvalepas plehku pääsenud emahunt ja kutsikas tabataks, sest ristandid rikuvad hundipopulatsiooni genofondi.



Männili sõnul hunt oma territooriumi naljalt maha ei jäta ja ilmselt elab kahtlusalune emahuntki Turvalepa kandis edasi.



Turvalepaga ühel ajal käis hundijaht ka Piirsalu kandis, kus olid mehed nelja-viie hundiga karja juba sisse piiranud. Neil tuli aga jaht katki jätta, sest Madis Otsalt tuli teade: limiit on täis, jaht lõpetada.



«Ega jahimehel ole kerge loobuda,» mõistis Otsa Piirsalu meeste tundeid. «Hunt on põnev loom ja jahimehele vääriline vastane.»



Männili sõnul suurendatakse ilmselt Läänemaal ja mõnes teiseski maakonnas hundilaskmise limiiti, sest soojad talved teevad metsaelu kergemaks ja loomad sigivad jõudsalt.

Märksõnad
Tagasi üles