Venekeelsed elanikud sulanduksid siseministeeriumi hinnangul paremini ühiskonda, kui nad saaksid praegusest märksa lihtsamalt oma nimesid eestistada.
Riik ärgitab venelasi nimesid eestistama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seetõttu plaanib ministeerium viia nimeseadusesse paranduse, mis loeb lõimumistahte üheks nimevahetamise arvestatavaks põhjuseks. Regionaalminister Siim Kiisleri algatatud eelnõu järgi võib uue perekonnanime anda «põhjendatud soovil, kui isik soovib Eesti ühiskonda lõimumise eesmärgil kanda eestipärast perekonnanime». Ministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna nõuniku Eve Mitini sõnul on eesmärk eesti nimede andmist lihtsustada.
Praktikas tahavad inimesed üsna tihti muuta oma venepärase nime eestipäraseks just sooviga lõimuda. 2001. aastal sai tuntud jalgpallurist Konstantin Kolbassenkost Konstantin Nahk. «Arutasime naisega seda asja ja kuna elame Eestis, siis leidsime, et eesti nimi sobib paremini,» meenutas abiellumisel naise nime võtnud mees.
Kunstlikud präänikud?
Jalgpalliklubi Levadia poolkaitsja sõnul üllatas see samm mitmeid tuttavaid. «Mingeid probleeme pole aga olnud. Olen väga rahul,» kinnitas Nahk.
Ajalehe MK-Estonija peatoimetaja Pavel Ivanov suhtus aga võimalikku seadusemuudatusse skeptiliselt. «See on ikka väga-väga kunstlik asi, lausa absurd, kui riik hakkab sellist protsessi soodustama. Kui inimesel on tõesti vaja nime muuta, siis ta ka teeb seda,» märkis ta. «Kunstlike präänikute pakkumisega näitab riik, et ta ikka veel ei suuda aru saada, mis on tegelikud probleemid. Ta näitab, et tegelikult ei hoolita mitte-eestlastest.»
Ivanovi sõnul on ka temal paar tuttavat, kes on oma nime eestipärasemaks muutnud. «Üks neist arvas, et nii on ta sinimustvalgem,» lisas ta.
On ka vastupidiseid näiteid. Tallinna volikogus oma liikmestaatuse peatanud keskerakondlane Oksana Laasi, riigikogu saadiku Lauri Laasi endine abikaasa, vahetas äsja nii ees- kui ka perekonnanime ja kannab nüüd Ksenja Kostina nime.
Kehtiv seadus loetleb kaheksa nimevahetamise argumenti. Uut perekonnanime võib taotleda, kui vana on keerukas või keelekasutusele sobimatu kirjapildi või hääldusega.
Põhjuseks võib olla ka soov kaitsta oma nime, kui isiku nimi ning sünniaeg ühtivad mõne teise isiku omaga, või soov vältida nimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset kahju.
Nimevahetuse arvestatavaks motiiviks on ka püüd hoida alal oma vanemate või vanavanemate perekonnanime. Antud sätet täiendab eelnõu kolmanda põlve esivanema perekonnanimega, sest paljud soovivad vanavanaisa või -ema nime.
Jõus olevas nimeseaduses on ka «muu mõjuv põhjus, mida regionaalminister peab küllaldaseks», millele tuginedes venepäraste nimede kandjad praegu oma nime vahetavad.
Bürokraatiat vähemaks
Mitini sõnul pole selliste juhtumite kohta täpset statistikat. Näiteks võtavad inimesed suguvõsas juba esineva või siis elukaaslase eestipärase perekonnanime.
Kooskõlastusringil oleva eelnõu muud punktid aitavad autorite väitel muuta nime muutmise menetluse kodanikele selgemaks ja mugavamaks ning ka riigile odavamaks, sest ära jääb enamasti nime muutmise toimiku koostamine ja selle isikunimekomisjonis läbivaatamine.
Nimede eestistamise kampaania oli ka 1930. aastatel, kui vabaneti saksa nimedest.
Muutmised 2007
• regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 980 isikule
• uue eesnime sai 167, perekonnanime 739 ning ees- ja perekonnanime 74 isikut
• keeldumisi oli 13
allikas: siseministeerium