Täna riigikogu rahanduskomisjonis heaks kiidetud kahemiljardiline täiendav riigieelarve kärbe võib jääda liiga väikeseks, hoiatas IRLi peasekretär Margus Tsahkna.
Tsahkna: 2 miljardist ei pruugi piisata
8. detsember 2008, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seetõttu peab koalitsioon tema sõnul kokku leppima ka selles, et kui järgmise aasta esimese kvartali majandustulemused näitavad, et riigieelarve miinus ohustab eurole üleminekut, tuleb kärmelt vastu võtta negatiivne lisaeelarve.
«Kui näeme jooksvalt, et eelarve läheb miinusesse rohkem kui kassareserv, peaks valitsus tulema kiiresti välja negatiivse eelarvega, et miinus ei läheks üle kolme protsendi,» ütles Tsahkna Postimees.ee'le.
«Praegune kärbe ei pruugi tagada, et jääme alla kolme protsendi.»
Algselt soovis IRL negatiivse riigieelarve tegemise tingimused kohustuslikuna riigieelarve eelnõusse sisse kirjutada, kuid koalitsioon tervikuna seda mõtet ei toetanud.
Tsahkna sõnul on praegu eesmärk negatiivse eelarve valmiduses eraldi poliitiliselt kokku leppida, et saaks vajaduse tekkides otsustavalt käituda.
Tänane koalitsioonisisene kokkulepe ligi kahe miljardi kroonise kärpe osas tekitas Tsahkna sõnul kahetisi tundeid.
«Ühelt poolt on hea, et suutsime tagada järgmisel aastal õpetajate 8-protsendise palgatõusu, et kaitsekulutused tõusevad 1,9 protsendile. Samamoodi, et me ei kärpinud oluliselt riigi investeeringuid infrastruktuuri ehk omaenda majandusse,» rääkis IRLi peasekretär.
«Teistelt poolt on kahju, et see koalitsioon ei olnud valmis tegema suuremat kärbet eelkõige valitsemiskulude arvelt,» lisas ta.
IRL pakkus eelmisel nädalal kümneprotsendist kärbet kõigi ministeeriumide tegevus- ja personalikulude osas, mis oleks võimaldanud vähendada eelarve kulusid kuni 2,5-2,6 miljardi krooni võrra, kuid selle mõtte osas ei jõudnud koalitsioon üksmeelele.
Täna kokku lepitud 2,06 miljardi kroonisest kärpest 1,16 tuleb sisemajanduse kogutoodangu (SKT) prognoosi korrigeerimisest ning 900 miljonit on poliitiline kokkulepe.
Sellest ligi pool miljardit krooni on otsus kärpida kõigi ministeeriumide tegevus- ja personalikulusid kolme protsendi võrra ning ülejäänu on Tsahkna sõnul ministeeriumide muude kulude erinevad väiksemamahulised kärped.
Tsahkna sõnul kärbiti proportsionaalselt enam IRLi kuuluvate poliitikute juhitavate ministeeriumide tulusid, kuid ta rõhutas, et ministeeriume ei tuleks lahterdada nende juhtide järgi.
«Süüdistused, et mingi erakond kaitseb konkreetset ministeeriumi, on alusetud. Kui vaatame, siis kõige suuremad kärped on seotud IRLi ministritega ja nende vastutulekuga,» rääkis ta.
«Viimase hetkeni otsisime ühiselt raha, millega kompenseerida kultuuriasutustele käibemaksu tõstmisest saamata jäänud tulud,» tõi ta teise näite.
Kärpest hoolimata ligi kolme miljardi krooniga miinusesse jääda ähvardav riigieelarve jõuab riigikogu täiskogu ette kolmandale lugemisele sel kolmapäeval.