Putini ja Trumpi kohtumist hinnati USA meedias kahtlaseks ja lausa riigireeturlikuks

USA president Donald Trump ja Venemaa president Vladimir Putin Helsingis.

FOTO: SCANPIX

USA riigipea Donald Trumpi ja Vene presidendi Vladimir Putini eilset kohtumist Helsingis saatis Ühendriikide ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias kriitika ning kui Trumpi valikut pidada Putiniga kahe tunni pikkune neljasilmavestlus nimetati kahtlaseks, siis Ühendriikide presidendi mõtteavaldusi pressikonverentsil hinnati koguni riigireeturlikeks.

Trumpi eelkäija Barack Obama presidendiks oleku ajal USA kaitseministrina töötanud Chuck Hagel väljendas muret Trumpi ja Putini kahe tunni pikkuseks veninud neljasilmakohtumise üle.

«Mis on selle mõte?» küsis vabariiklasest endine senaator intervjuus NPRile. «Saagem ühest asjast aru: ühe riigi huvid on oluliselt suuremad kui ühe riigipea omad. Ameerika huvid ei ole need, millena president Trump neid esitab või mille prioriteediks või erihuviks seab.»

Endine Luure Keskagentuuri (CIA) ülem ülem John Brennan lisas: «Miks kohtus Trump Putiniga üks ühele? Mida võib ta varjata [rahvusliku julgeoleku nõuniku John] Boltoni, [välisminister Mike] Pompeo, [Valge Maja kabinetiülema John] Kelly ja ameerika rahva eest? Kuidas kasutab Putin seda, mida Trump võib varjata, et anda edu Venemaale ja kahjustada Ameerikat? Täielik usaldusväärsuse puudumine Trumpi vastu muudab kõik tema selgitused kahtlaseks.»

Paul Ryan.

FOTO: Alex Edelman/CNP/AdMedia/SIPA / Scanpix

Esindajatekoja vabariiklasest spiiker Paul Ryan kutsus eile president Donald Trumpi aktsepteerima, et Venemaa ei ole Ühendriikide liitlane ja tuleb panna vastutama sekkumise eest 2016. aasta valimistesse.

«President peab mõistma, et Venemaa ei ole meie liitlane,» ütles Ryan pärast seda, kui Trump keeldus kritiseerimast Putinit ühisel pressikonverentsil pärast kahe liidri kõnelusi Helsingis.

«USA ja Venemaa vahel ei ole moraalset samasust, Venemaa on endiselt vaenulik meie peamiste väärtuste ja ideaalide suhtes,» ütles Ryan avalduses.

Vabariiklasest senaator Jeff Flake, kes on olnud presidendi karmisõnaline kritiseerija, nimetas tema esinemist häbiväärseks.

«Ma ei arvanud kunagi, et näen päeva, mil meie Ameerika president seisab laval koos Vene presidendiga ja paneb USA-le süü Vene agressiooni eest. See on häbiväärne,» sõnas ta.

Esindajatekoja luurekomitee vabariiklasest liige Frank LoBiondo märkis, et «president Trump lasi käest võimaluse panna Putin avalikult vastutama».

Paremad kaardid Putini käes

«President Trump on ilmekalt näidanud, et ta ajab segi head suhted Putiniga ja head suhted kahe riigi vahel,» märkis endine NATO asesekretär ja USA saadik Venemaal Alexander Vershbow. «Paistab, et ta (Trump – toim) laseb Venemaal puhtalt pääseda Krimmi annekteerimisest, meie valimistesse sekkumisest ja Süürias võetud agressiivse joone kasutamisest. Nii et ma pelgan, meile jääb peenike ots.»

Paljud analüütikud märkisid, et kohtumine oli juba iseenesest Putini võit, mida Kreml kasutab näitamaks, et USA kohtleb Venemaad võrdsena. Samuti pehmendab see nende hinnangul isolatsiooni, millesse Venemaa Krimmi liidendamise järel sattus.

Michael McFaul.

FOTO: MAXIM SHEMETOV/REUTERS

Endine USA suursaadik Venemaal Michael McFaul ei olnud Trumpi sõnumitest ülemäära vaimustuses. «Ükski Ameerika Ühendriikide president ei ole varem suhetest Venemaaga niimoodi kõnelenud. Mitte kunagi. Süüdistada Ameerikat esimesena,» kirjutas McFaul Twitteris, viidates Trumpi säutsule, milles president teatas, et USA suhted Venemaaga on kõigi aegade madalaseisus Ühendriikide rumaluse ja valimistesse sekkumise järel alanud Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) nõiajahi pärast.

Vene välisministeerium edastas Trumpi säutsu oma uudisvoos, ja lisas: «Me oleme nõus.»

Kohtumine kui miiniväli Trumpile

Uudisteagentuur Reuters teatas, et Trumpi jaoks on kohtumine seotud suure sisepoliitilise riskiga. «Trumpile, kelle võitu Valgesse Majja pääsemisel toetasid USA süüdistuste järgi 12 Vene sõjaväeluure agenti ja kelle üle käib endiselt juurdlus Moskvaga kokkumängu osas, on kohtumine suur sisepoliitiline risk,» kirjutas agentuur.

Endine CIA direktor Brennan võttis sõna ka pressikonverentsi järel, võrreldes kohtumist riigireetmisega. «Donald Trumpi pressikonverents Helsingis saavutas ja ületas igasugused «kuritegude ja väärtegude» piirid. See oli täielik riigireetmine. Trumpi kommentaarid ei olnud mitte ainult idiootsed, ta oli täiesti Putinil pihus. Vabariiklastest patrioodid, kus te olete?»

Endise USA presidendi George W. Bushi pressisekretär Ari Fleischer nimetas kohtumist naiivseks. «Ma usun jätkuvalt, et Trumpi kampaaniameeskonna ja Venemaa vahel ei olnud kokkumängu. Aga kui Trump nii kergekäeliselt ja naiivselt nõustub Putini väidetega, et ta ei olnud sellega seotud, saan aru, miks demokraadid arvavad, et Putinil on tema kohta kompromiteerivat materjali.»

CNNi ajakirjaniku Anderson Cooperi sõnul tähistas pressikonverents üht kõige häbiväärsemat USA presidendi etteastet kogu ajaloos.

Lõuna-Carolina osariigi vabariiklasest senaator Lindsey Graham ütles Putini kingitud jalgpallile viidates, et ta ei lubaks seda iialgi Valge Maja lähedusse ja tuleks kontrollida, kas seal ei peitu pealtkuulamisseadmeid. Graham lisas, et Trump ei suutnud Venemaad valimistesse sekkumise eest vastutusele võtta ja näitas üles nõrkust.

Vene uudisteagentuurid ja meediaväljaanded kajastasid kohtumist tagasihoidlikult. Mitmed Vene uudisteagentuurid tsiteerisid kohtumise järel Venemaa välisministrit Sergei Lavrovi, kes kiitis kohtumist. «Paremini kui suurepäraselt,» vastas Lavorv ajakirjanike küsimusele, kuidas kohtumine möödus.

Tagasi üles