Laar: Gruusia sõjas saab osaliselt süüdistada Euroopat

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Venemaa kallaletungi vastane meeleavaldus.

FOTO: Reuters / Scanpix

Endine peaminister Mart Laar väitis, et Gruusia sõda jäänuks olemata, kui Euroopa oleks õigeaegselt peatsele sõja puhkemisele viitavatele märkidele adekvaatselt reageerinud.

«Sõda olnuks ärahoitav palju väiksema Euroopa sekkumisega, võrreldes sõja tekitatud kahjuga,» ütles Laar rahvusringhäälingu televisiooni välispoliitikasaates «Välisilm».

Tema hinnangul oleks Venemaa kallaletung Gruusiale olemata jäänud, kui riigis oleks juba tollal olnud euroliidu vaatlejate grupp või kui Euroopa oleks kohaselt reageerinud Venemaa provotseeringutele Gruusia vastu.

Gruusia majandusel on Laari sõnul aga õnnestunud hämmastavalt väheste kaotustega kõigest toimunust välja tulla.

Laar nentis, et meil tuleb leppida teadmisega, et NATOs on mõned liikmesriigid, kes ei soovi hetkel Gruusia ja Ukraina liitumist alliansiga, kuid ta rõhutas, et liikmelisuse tegevuskava MAP on sügavalt mütologiseeritud nähtus.

Laar meenutas 1990. aastaid, kui Poola ja teiste Višegradi grupi riikide NATO liikmelisuse tõrjumiseks mõeldi välja PfP-programm (Partnerlus Rahu Nimel), tänu millele Poola just liidu liikmeks sai. Hiljem tuli MAP, mida praegu püütakse välja vahetada komiteede-süsteemiga.

Ta meenutas, et NATO laienemine on alati läinud üle kivide ja kändude ning pole lääneriike kunagi vaimustanud. Pigem on Euroopa uued demokraatiad ennast poolvägisi NATO liikmeks võidelnud.

Mart Laar leidis, et juba Bukaresti tippkohtumise otsused olid murettekitavad, aga nendega tuleb leppida ning ta rõhutas, et NATO toimib siiski üksmeelsuse printsiibi alusel ning liikmesriikidel midagi karta pole vaja, kuna NATO usalduse hävitamiseks piisab ühest väikesest sammust suvalise liikme vastu, kui allianss sellele ei reageeri. Selliseks usalduse kaotuseks pole lääneriigid ja NATO aga lihtsalt valmis, kuna siis selle asemele mõni uus töötav süsteem tekitada.

Laar avaldas veendumust, et Gruusia sündmused tugevdasid NATO ja euroliidu sees riikide rühma ja selle positsioone, kelle eesmärgiks on Euroopat veenda Venemaa sõnadesse ja tegudesse realistlikumalt suhtuma.

Samuti tõdes ta, et Euroopa Liit suutis konflikti lahendamise alul siiski teatavat aega ühtselt reageerida ning kuigi meie seisukohalt lõppes see üksmeel liiga vara, on see siiski oluline, sest ühtse Euroopa sekkumiseta poleks otsene sõjaline konflikt Laari meelest sel kombel lahenenud. 

Tagasi üles