Alajõe ametnikud kaotavad kummalistel asjaoludel töö

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fragment Alajõe valla kodulehest.
Fragment Alajõe valla kodulehest. Foto: http://new.alajoevv.ee/

Kolm ida-Virumaa Alajõe valla nüüdseks juba endist ametnikku väidavad, et nende töölt vabastamine vallavalitsusest toimus valda tegelikult valitseva Peipsi kalakuninga Paul Kärbergi nõudmisel.

Möödunud aastal käivitunud ametnike vallandamise skeem nägi ühe ekstöötaja sõnul välja nii: vallavalitsuse struktuurimuudatuse käigus kärbiti töötajate palka ilma nende nõusolekuta, kirjutab Põhjarannik. Siis ilmusid nende ametinimede taha kaks tähte: k.t ja seejärel nad vabastati, kuna ametikohtade täitmiseks korraldati konkurss. Üks endistest ametnikest on nüüd saanud sellise töölt vabastamise kohta valla vastu võidu kahes kohtuastmes, teine ühes, kuid kohtuvaidlused on pooleli.

Eelmisel nädalal töölt lahkunud vallasekretäri sõnul eelnes sellele tugev surve. «Kõik sai alguse sellest, kui ühel volikogu istungil volikogu liikme Dimitri Kärbergi [Paul Kärbergi poeg] venekeelsele küsimusele vastasin eesti keeles ning ta pidas seda rängaks solvanguks,» sõnas eksametnik. Pärast seda hakkas vallavanem Aivar Rahe talle tema sõnul survet avaldama ametist lahkumiseks.

Rahe ise eitab surve avaldamist Kärbergi poolt ning kinnitab, et vallasekretär lahkus omal soovil ja kinnitab, et proovis vallasekretäri veenda mitte lahkuma. Kui endine ametnik Põhjarannikult sellisest vallavanema jutust kuuleb, hakkab ta naerma.

Peipsi piirkonna ühe suurema tööandja, Peipsi Grupp Holdingu omanik ja juhatuse liige Paul Kärberg eitab kategooriliselt oma osalemist Alajõe vallavalitsuse töötajate lahtilaskmises. Samuti ei võta ta omaks väiteid, et ta otsustab kohaliku elu asju Alajõel. «Mul on oma tööd nii palju, miks mul veel tarvis seal valla asjadesse sekkuda?» küsib ta.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles