Ülevaade: kuidas on kuumalaine kogu Eestit mõjutanud?
Rongiliikluses võib esineda hilinemisi

Suvi Pärnus

FOTO: Mailiis Ollino

Soe suvi peale pikka ja külma talve toob eestlastele enesestmõistetavalt palju rõõmu. Sellisel kuumusel on nii oma võlud kui valud ning inimesi mõjutab see erinevalt.

Riigi Ilmateenistus väljastas eile kuuma ilma hoiatuse: lähipäevil püsib Eestis väga palav ilm, kus maksimumtemperatuurid võivad tõusta 30 või lausa 31 kraadini, vaid rannikualadel on paiguti jahedam. Hoovihma võimalus on üksikutes kohtades ning nii ei ole ka sealt suuremat jahutust oodata. Tähelepanu peaks pöörama ka UV-indeksile, mis on kõrge.

 

FOTO: Keskkonnaagentuur


Valitsev kuumalaine kestab ilmaprognooside juhtivsünoptik Taimi Paljaku sõnul nii sel nädalal kui vähemalt järgmise nädala alguseni, kirjutas Postimees. Esimene pool nädalast peaks tulema kuivem ja päikselisem, teisel poolel suureneb aga hoovihma ja äikese võimalus.

Selle aasta kõrgeim temperatuur ei mõõdetud tegelikult mitte suvel, vaid maikuus – 14. mail oli temperatuur Kuusikul 30,5 kraadi. Klimatoloog Ain Kallise sõnul oli mais lääneeurooplastel põhjust eestlaste peale kade olla, kirjutas Tartu Postimees. Kui tavaliselt on mai sademete keskmine 42 millimeetrit, siis tänavu oli see kõigest 17 millimeetrit. Keskmine temperatuur oli maikuus 14,3 kraadi, mis on normist neli kraadi soojem.

Päev pärast kõrgeima temperatuuri registreerimist avaldas Tartu Postimees loo sellest, kuidas kuumalaine pani Tartus Võru tänava aedades korraga õitsema sirelid, õunapuud, kirsid, pirnid, ploomid ja toomingad. 

Tänavu on puhkenud tõeline õitemeri nii koduaedades kui metsikus looduses. Tartus Võru tänaval õitsevad korraga õunapuud ja sirelid.

FOTO: Margus Ansu

Harjumatult soojad kevadilmad kütsid koolide klassiruumid palavaks ja umbseks, röövides viimsegi õppimisisu, kirjutas Lõuna-Eesti Postimees. Kuna kuumapühi Eestis ei peeta, üritasid koolid kevadises kuumuses viia tunde võimalikult palju läbi õues.

Kevadsoojus tõi aga vähemalt Tartu rahva randa. Mis siis, et kraadiklaas näitas 18 soojakraadi, aga tuule tõttu oli tajutav vaid 13 soojapügalat, kirjutas Tartu Postimees. Lodjakoja juures Emajõe ääres päevitas enne maikuu keskpaika näiteks viis inimest. 

Nelja-aastane Raheeli nautis eile Tartus Emajõe rannas lodjakoja juures ilusat suvepoolset ilma ja meisterdas liivast šokolaadikooki. 3 x

FOTO: Margus Ansu



Suve kätte jõudis sündis Pärnu rannas külastusrekord: 16. juulil kella 15 ajal lugesid G4Si rannavalvurid kokku 10 500 inimest, millega ületati nädalavahetuse rekord 8500, kirjutas Pärnu Postimees. 

Esmaspäeval külastas Pärnu randa rekordilised 10500 inimest.

FOTO: Lilli Tölp


Samas on vesi Pärnus külm: täna keskpäeval võis termomeetril näha 30 soojakraadi, kuid rannas lehvimas punast lippu, mis tähendab, et suplus pole soovitatav. Seda seepärast, et vees on sooja vaid 15 pügalat. Sellest hoolimata võis rannas näha ohtralt suvitajaid ja tegevust jätkus kõigile.

Ka Paide tehisjärve soe vesi meelitas inimesi vette. Juulikuu keskpäeval kerkis järve temperatuur 24 kraadini ja õhutemperatuur 27 kraadini, kirjutas Järva Teataja. Vetelpäästja Veiko Muru sõnul oli tehisjärve temperatuur selle suve veetemperatuuri rekord.

Rannamõnude nautijatel tasub aga olla valvas, sest soe suvi on meelitanud sinivetika õitsele, kirjutas Virumaa Teataja. Eriti tähelepanelikud peaksid suve teises pooles mererandu või ka siseveekogusid külastades olema allergikud ja väikelastega randades viibijad, teatas terviseamet.

Kuigi Eestile ebatavaliselt soe ilm toob inimestele palju rõõmu, on selline ilm ka mõne probleemi allikas. Järva-Jaanis kuumade ilmadega üles sulav teelõik valmistab muret nii kohalikele elanikele, läbisõitjatele kui ka ettevõtjatele, kes teelõiku kasutavad, kirjutas Järva Teataja. Sulav pigi ja rataste alt lendavad asfalditükid muutusid seal murekohaks juba selle aasta mai lõpus, kui lapsed ja koduloomad jäid sulapigisse kinni ning ühel teelõigul juhtus liiklusõnnetus.

Seoses tavapäratult kõrge õhutemperatuuriga on piiranud Tartu, Narva ja Koidula liinil osadel lõikudel sõidukiirust, mistõttu võib ette tulla mõneminutilisi rongide hilinemisi.

Põllumeeste sõnul ei ole mai- ja juunikuise põua heastamiseks tulnud sademete hulk tehtud kahju enam heastanud, kirjutas Järva Teataja. «Ega see vihm teraviljasaaki suurt ei päästa. Heina ehk paneb kasvama, see oli ka juba lausa kollane, aga võtab aega, et taimed stressist välja tuleks,» sõnas Peetri Põld ja Piim Asi juhatuse liige Priit Süüden.​​ 

Metstaguse Agro OÜ juhatuse liige Teet Kallakmaa näitab teraviljapõldu, millele sellesuvine kuivus on oma jälje jätnud.

FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja


«Palav» ja «higine» on vaid mõned märksõnad, millega kirjeldavad kuumalaine käes töötavad inimesed oma tööpäeva, selgub Postimehe tehtud videoküsitlusest. Mõnel ei ole võimalust kuuma eest varjuda, mistõttu suudetakse sellise ilmaga töötada kuni paar tundi päevas. Positiivse poolena toovad töötajad välja, et head ilma on Eestis niigi vähe ning sellises palavuses töötamine on võhma juurde toonud.

Inimesi ohustab ka kuumarabandus - eriti ettevaatlikud peaksid olema väikelapsed, üle 65-aastased ja need, kellel on probleeme ülekaaluga või kes põevad kroonilisi südamehaigusi või kõrgvererõhktõbe, kirjutas Virumaa Teataja. Kuumus võib kurnav olla ka täiesti tervele inimesele, eriti juhul, kui kuuma käes on vaja teha füüsiliselt pingutavat tööd. Kõrge temperatuur, niiskus ning tugev päikesekiirgus võivad põhjustada vedeliku ja soolade kaotust, ülekuumenemist, psüühika- ja vereringehäireid, infarktiohtu ning päikesepõletust.

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna kiirabi peaspetsialist Kalev Pahla sõnul on parim viis kuumarabanduse vältimiseks keskpäeval jahedates siseruumides püsimine, kirjutas Postimees. «Vanemaealiste õues toimetamised võiksid jääda kas hommiku- või õhtupoolikusse,» ütles Pahla. Sama nõuanne kehtib ka väikelaste puhul.

Tagasi üles