Samost: olen kompaktluminofoorlambi peale väga kuri
18. september 2011, 19:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjanik Anvar Samost teatas, et on kompaktluminofoorlambi peale väga kuri, kuna see pole oma füüsiliste omaduste poolest hariliku hõõglambiga võrreldav.
«Seadmete energiatõhususe muutmise seadus oli arutlusel riigikogus 31. jaanuaril 2008 ning võeti seal 82 poolthäälega vastu, erapooletuid ega vastuhääletajaid polnud,» rääkis Samost Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».
«See seadus tegi ka nende 82 inimese elu oluliselt keerulisemaks,» sõnas Samost.
«Tegu on siis seadusega, mille tõttu pole võimalik enam poest osta 100W, 75W ja 60W hõõglampe. Asendasin ise 100W hõõglambi 121 krooni maksnud väidetavalt samaväärse kompaktluminofoorlambiga, ma nimelt ei kasuta selle lambi kohta seda eksitavat sõna («säästupirn» - toim.),» selgitas Samost.
«Olen väga kuri, sest see pole sama tugev, pole sama tooniga. Et see hakkaks normaalse lähedase tugevusega põlema, läheb minut aega,» loetles Samost uue valgusallika miinuseid.
«Tahaksin teada, kas sellel asjal on mingi sisuline mõte ka olemas?» küsis ta.
«Kas ei võiks valitsus algatada uut seaduseelnõu ja riigikogu uuesti kokku tulla ja otsustada, et kes tahab, see ikka võib hõõglampe edasi kasutada?» küsis Samost.
«Ma ei oleks väga kindel, kas ikka saab tagasi kasutusele võtta hõõglampe? Kui nende tootmine ja tarnimine Euroopas keelatud on, siis ainus võimalus on Venemaalt sisse vedama hakata neid,» pakkus ajakirjanik Kalle Muuli.
«Euroopas võeti see regulatsioon sama lobedalt ja suure häälteenamusega vastu, hämmastav, et selline seadusandjate seas nii üksmeelne otsus tekitab inimeste seas 50/50 vastasseisu,» ütles Muuli.
«Mulle ka ei meeldi sellised keelud, tarbijat võiks mõjutada kuidagi teistmoodi, keelud võiksid olla, kui toode on reaalselt tarbijale eluohtlik,» pakkus ta välja.
«Tavalise elektripirni peale võiks ju panna siis suure sildi, et ära osta, see on ebaökonoomne või muud taolist, aga ärakeelamine ei ole õige,» leidis Muuli.
«On üllatav, et see eelnõu 82 poolthäält sai. Kummaline, et meie eluterve skepsisega kõikvõimalikesse asjadesse suhtuvad riigikogu liikmed ja valitsus sellega kaasa läks. Ilmselt seepärast, et on teemasid, mille vastu pole hea toon sõna võtta,» leidis Samost.
«Mõelge ikka oma peaga ja kui mingi asi tundub ikka rumal, öelge see välja. Soovitaksin mitte lolliks minna nende asjadega,» lõpetas Samost.