Michal: uus jälitustegevuse regulatsioon on võrreldes tänasega rangem

Kristen Michal.

FOTO: Mihkel Maripuu

Justiitsminister Kristen Michal kinnitas täna riigikogus Deniss Boroditši, Peeter Võsa, Valeri Korbi, Lauri Laasi, Aivar Riisalu, Kalev Kallo ja Vladimir Velmani arupärimisele vastates, et uuest aastast jõustuv jälitustegevuse regulatsioon tugevdab tänasega võrreldes järelevalvet jälitusasutuste tegevuse üle ning isikute õiguste ja vabaduste kaitset.

Lisaks jätkub justiitsministeeriumis analüüs jälitustegevuse regulatsioonide täpsemaks piiritlemiseks. Michali sõnul on justiitsministeerium alati pidanud oluliseks seda, et inimeste põhiõigused ja –vabadused oleks tagatud.

Arupärijad tundsid muret, et 2012. aastast jõustuv jälitustimingute regulatsioon ohustab oluliselt isikute privaatsust, kuna seadus võimaldab laialdast ja kontrollimatut jälitustegevust. Arupärijaid häiris, et seaduse kohaselt kontrollib prokuratuuri antavate jälitustegevuse lubade seaduslikkust prokuratuur ise, mis polevat õiguspärane.

«Uuest aastast jõustuv jälitustegevuse eelnõu tugevdab oluliselt järelevalvet jälitusasutuste tegevuse üle ning piirab jälitustoimingute tegemist kriminaalmenetluse väliselt kuritegude ennetamise ja tõkestamise eesmärgil. Lisaks on justiitsministeeriumis koos eri institutsioonide asjatundjaid koondav esinduslik ja laiapõhjaline töörühm, kelle analüüsile tuginedes saame inimeste põhiõiguste kaitset tugevamaks muuta ja jälitustegevuse regulatsioone veel täpsemaks muuta,» ütles Michal riigikogus.

Michal märkis, et kehtima hakkava seaduse väljatöötamisel küsiti arvamust nii õiguskantslerilt, riigikohtult ja advokatuurilt, kes osalesid ka eelnõu aruteludel riigikogu õiguskomisjonis, kus eelnõud selle menetlemisel eri institutsioonide koostöös ka oluliselt muudeti.

«Mitmed küsimused, mis praeguseks on tõstatud – sealhulgas näiteks lubade andmine jälitustoiminguteks – olid muuhulgas arutlusel ka õiguskomisjonis, kuid tookord neid ei toetatud. Kuna pärast eelnõu vastuvõtmist tekkis see diskussioon uuesti, leidis justiitsministeerium, et neid küsimusi tuleks veelkord läbi analüüsida ja erinevate osapooltega arutada. Täna see laiapõhjaline analüüs käib ja arutelu käib üsna oluliste küsimuste üle – kas näiteks tulevikus peaks kõiki jälitustegevuse lubasid andma vaid kohtunik või millisel viisil teatatakse isikule, et tema eraelu on riivatud jälitustegevusega. See analüüs peaks valmima oktoobris, seejärel saame astuda edasisi samme,» ütles minister.

Uuest aastast jõustuva seadusemuudatustega korrastati senist jälitustegevuse süsteemi ja sätestati kogu valdkond ühes seaduses. Sellega ühtlustati jälitustegevuse õiguskorraldust, täpsustati jälitustoimingute tegemise ajendeid, muudeti jälitustoimiku avamise õiguskorraldust ning suurendati prokuratuuri järelevalvet jälitustegevuse seaduslikkuse tagamisel.

Prokuratuurile jääb ka uue seadusega samamoodi nagu tänagi õigus jälitustoimingu lubasid anda ja nende üle järele valvata. Küll aga näeb uus seadus ette suurema eelkontrolli, samuti pole jälitusasutustel endal enam õigust jälitustoimingu luba anda. Seega tugevneb märkimisväärselt isikute õiguste ja vabaduste kaitse ning kontroll jälitustegevuse üle muutub põhjalikumaks.

Justiitsministeerium jätkab laiapõhjalist analüüsi jälitustegevuse täpsemaks piiritlemiseks ning isikute põhiõiguste paremaks tagamiseks. Töörühma on lisaks justiitsministeeriumile kaasatud ka siseministeeriumi, riigikohtu, riigiprokuratuuri, andmekaitse inspektsiooni, Tartu Ülikooli, riigikogu õigus- ja põhiseaduskomisjoni ning advokatuuri esindajad. Töörühma esialgne analüüs valmib oktoobris.

Tagasi üles