Veel eile oli seis Eesti päästekopterite ja piirivalvelennukitega järgmine: üks kopter on märtsist Belgias hoolduses, teine ootab angaaris uut sabarootorit, kolmandal ei tööta vints ega infrapunakaamera ning ühel lennukil puudub juba mullu suvest mootor.
«Päästeoperatsioonil me vintsi ei kasuta, näiteks veest vintsimist ei tee, sest teatud juhtudel kiilub see kinni,» nentis politsei- ja piirivalveameti lennusalga ülem Allan Oksmann ainsa lennuvõimelise päästekopteri kohta.
Kolme päästekopteriga Agusta Westland AW 139 on probleeme juba pikemat aega. Esimene neist, Alfa, viidi märtsis Belgiasse hooldusesse ning juba mõnda
aega on lubatud see tagasi tuua. Viimane lubadus on oktoobri lõpuks.
Teisena soetatud kopter Bravo ootab lennuvälja angaaris sabarootorit.
«Seoses sama tüüpi kopteriga Brasiilias juhtunud õnnetusega piirati tootjafirma erakorralise juhisega kopteri ES-PWB (Bravo) lennuaega viiele tunnile, mis tänaseks on ära kasutatud,» nentis Oksmann.
Ta ütles, et kuna kopteril pole lubatud enne uute sabarootori labade paigaldamist rohkem lennata, kasutatakse praegust aega, et ära teha hooldus, mis on kohustuslik iga 300 lennutunni tagant. See kestab poolteist kuud. Lennusalk esitas uute sabarootorilabade saamiseks päringu tootjatehasele Itaalias, kuid sellele pole veel vastatud.
«Kuna koptereid, millele tuleb uued sabalabad väljastada, on üle maailma väga palju, võtab kõigile detailide väljastamine paratamatult aega ning praegu on raske ennustada, millal järjekord Eestini jõuab,» lisas Oksmann.
Nagu mainitud, on värskeim kopter Charlie küll lennuvalmis, kuid kuni tänaseni puudus tal inimeste otsimiseks vajalik infrapunakaamera ning vints ei tööta korralikult siiani. Esindajad valmistajatehasest tulevad asja üle vaatama alles oktoobri alguses.
«Praegu käitutakse juhtumipõhiselt. Kui midagi on kopteril katki, siis tellitakse varuosad, aga 90 protsenti ajast me ootame neid,» valgustas Oksmann probleemi tagamaad, lisades, et kui oleks olemas varuosaladu, siis saaks kiiremini.
«Üldiselt on lennusalga võimekus – lennuvahendite tehnilise suutlikkuse näitajad, meeskondade ettevalmistus ja päästevarustus – heal tasemel, peamine probleem on kopterite ja selle erivarustuse töökindlusega,» rääkis Oksmann. Ta rõhutas, et kui hoolduseid planeeritakse nii, et oleks pidevalt tagatud päästevõimekus, siis rikkeid ei saa planeerida.
Peale selle seisab juba eelmise aasta juunist üks piirivalvelennuk, kuna selle mootoril tuvastati defekt ja vaja oleks uut. Lennukeid kasutatakse piirialadel patrullimiseks, reostuse leidmiseks, kuid ka inimeste otsinguteks, kuna sel on samuti infrapunakaamera.
«Mootori hankeprotseduur on kestnud aasta algusest,» ütles Oksmann paratamatule bürokraatiale viidates.
Siiski rõhutas ta, et Eesti vastutusalas kopterit vajavate otsingu- ja päästeoperatsioonide puhul inimesed abita ei jää. Isegi mitte siis, kui Eestil õnnetuse juhtumise ajal ükski kopter õhku tõusta ei saa, sest meil on sõlmitud Soome, Rootsi ja Lätiga lepingud, mille järgi antakse meile lennu- ja mereõnnetuste puhul abi.
Oksmanni väitel pole viimasel paaril kuul temale teadaolevalt ühelegi väljakutsele reageerimata jäetud.
Olukord kopterite ja lennukitega
• Kopter (Agusta Westland AW 139) ES-PWA on märtsist saadik Belgias hoolduses, loodetakse tagasi saada oktoobri lõpuks.
• Kopter ES-PWB seisab, kuna tagumise rootori tööaeg sai läbi. Tehakse Eestis hooldust.
• Kopter ES-PWC on lennuvõimeline, kuid ei tööta infrapunakaamera ega vints.
• Üks piirivalvelennuk L-410 on korras, kuid teisel pole alates eelmise aasta juunist mootorit.
• Koptereid hooldatakse iga 50, 100, 300, 600 ja 1200 lennutunni tagant. Iga 50 lennutunni järel tehtav hooldus kestab vaid mõne tunni, samas kui näiteks 1200 lennutunni hooldus võtab aega mitu kuud. Just sel hooldusel ongi praegu Belgias asuv kopter.
• PPA andmetel pole teistel tootjatel praegu sama klassi koptereid pakkuda. EUROCOPTER arendab EC175 mudelit, aga see pole veel tootmises. Praegu võiks alternatiiviks olla EUROCOPTERi Super-Puma, mille kasutamine (lendamine pluss hoolduskulud) võrreldes AW139ga on ligi 2,5 korda kallim. Ka Super-Puma ostuhind on tunduvalt kõrgem.
Allikas: Postimees, politsei- ja piirivalveamet