/nginx/o/2018/07/18/10915887t1h20c1.jpg)
USA endine president Barack Obama pidas Nelson Mandela 100. sünniaastapäeva puhul kõne, mida peetakse tema kõige olulisemaks avalduseks pärast presidendiametist lahkumist. Eelkõige kritiseeris Obama kõva käega poliitikute esilekerkmist ja kutsus üles nägema ohumärke demokraatia püsimisele.
Nelson Mandela 100. sünniaastapäeva eel pidas Barack Obama Lõuna-Aafrika Vabariigis kõne, mida oli kohapeal kuulamas ligi 15 000 inimest.
/nginx/o/2018/07/18/10917832t1h388c.jpg)
Ta ei nimetanud oma kõnes kordagi president Donald Trumpi nime, aga mõistis hukka poliitikud, kes tegelevad hirmu külvamise, reaalsuse eitamise ja pideva valetamisega, kirjutab Guardian.
Obama kutsus üles tähele panema, et hirmu ja vimma külvav poliitika on liikumas kiirusel, mis oleks vaid mõni aasta tagasi olnud kujuteldamatu.
Tema sõnul on poliitilised liidrid kaotanud igasuguse häbitunde ja kui nad tabatakse valetamast, siis ei tunne nad piinlikkust, vaid valetavad edasi. «Inimesed lihtsalt mõtlevad asju välja,» sõnas Obama.
Ta hoiatas, et faktide eitamine ja kõva käega poliitikute esilekerkimine võivad demokraatia hävitada.
Kuigi demokraatia võib vahel olla segane, on lubadus autokraatia efektiivsusest petlik, sõnas Obama. Ta on veendunud, et võrreldes kõva käe poliitikaga pakub liberaalne demokraatia inimkonnale parema tuleviku, sest võimaldab saavutada rohkem rahu ja teha koostööd ühise heaolu saavutamiseks.
«Selleks, et demokraatia toimiks, peame uskuma objektiivsesse reaalsusesse, peame uskuma faktidesse. Ilma faktideta ei ole koostööks alust. Kui mina ütlen, et see on poodium ja sina ütled, et see on elevant, on meil väga raske koostööd teha,» lausus Obama.
Eelkõige viitas endine president erimeelsusele kliimasoojenemise osas. «Ma ei saa leida ühist punkti, kui keegi ütleb, et kliima ei soojene, kui peaaegu kõik maailma teadlased kinnitavad, et soojeneb. Kui sa ütled, et see jutt on väljamõeldis, siis kuidas me edasi läheme?»
/nginx/o/2018/07/18/10917973t1h2280.jpg)
Demokraatia püsimise juures ei saa alahinnata vaba ajakirjanduse rolli, mistõttu tõstatas Obama ka selle teema. Ta hoiatas, et ajakirjandus on rünnaku all, tsensuur ja riigi kontroll meedia üle üha kasvamas ja et sotsiaalmeediat kasutatakse viha, propaganda ja vandenõuteooriate levitamiseks.
Samuti ei jätnud Obama mainimata migratsiooniga seonduvat, sest piiride sulgemine ja põgenikeküsimus on põletav teema nii Ameerika Ühendriikides kui Euroopas.
Endine president kutsus äsja lõppenud jalgpalli MM-i valguses üles vaatama Prantsusmaa rahvuskoondist. «Mitte kõik meeskonnas ei paistnud mulle gallialastena, aga nad on kõik prantslased,» lausus ta.
Ta soovitas mõelda minevikule ja tuletada meelde, et peamiselt natsionalismile ja võõravihale toetunud riigid on end lõpuks leidnud kodusõjast või konfliktis teiste riikidega.
Oma kõne lõpus väljendas Obama siiski lootust, et kuigi asjad võivad vahepeal minna vales suunas, siis ühel hetkel pöördub kõik taas õigluse poole.
Ta ütles, et usub võrdsuse, õigluse ja vabaduse visiooni, mitmerassilisse demokraatiasse, mis on ehitatud eeldusel, et kõik inimesed on loodud maailma võrdselt ja teatud võõrandamatute õigustega.
/nginx/o/2018/07/18/10917913t1h033b.jpg)
Endine Ühendriikide president ei ole oma ametijärglase Donald Trumpi tegevuse suhtes palju sõna võtnud ja on teadlikult hoidunud tema avalikust kritiseerimisest.
Trumpi administratsioon seevastu on mitmeid Obama valitsuse saavutusi hukka mõistnud. Riigipea on lahkunud 2015. aastal sõlmitud Pariisi kliimaleppes ja Iraani tuumaleppest ning püüdnud õõnestada Obama tervishoiureformi.
Kuigi Obama on pärast ametist lahkumist 2017. aasta jaanuaris aeg-ajalt avalikkuse ette astunud või avaldanud mõne Twitteri postituse, on nad perekonnaga siiski olnud võrdlemisi tagasihoidlikud.
Eile Johannesburgis peetud kõne oli tema ametist lahkumise järel üks olulisemaid avalikke pöördumisi. Ühtlasi oli tegemist Obama esimese reisiga Aafrikasse pärast presidendiametist lahkumist.
Obama kõneles Nelson Mandela Loengul, mis on Johannesburgis toimunud juba 16 järjestikusel aastal.
/nginx/o/2018/07/18/10917851t1h7cb7.jpg)
Mandela suri 2013. aastal 95 aasta vanusena. Ta oli apartheidipoliitika vastane ja veetis oma elust ligi kolm aastakümmet vangistuses. Mandela vabastati vanglast 1990. aastal ja 1994. aastal sai temast Lõuna-Aafrika Vabariigi esimene mustanahaline president.
Barack Obama, kellest sai 2009. aastal Ameerika Ühendriikide esimene mustanahaline president, on viidanud Mandelale kui oma mentorile.