Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimehe Urvi Haasma sõnul on muusikakool selline huvikooli liik, kus vastava erihariduseta õpetajana töötada ei ole võimalik, mistõttu vajab muusikakool võrreldes teiste huvikoolidega erilähenemist.
Muusikakool vajab teistega võrreldes erilähenemist
25. september 2011, 21:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haasma sõnul ei nõua seadus, et huvikoolide õpetajad oleksid atesteeritud. «Atesteerimisnõude lahtiühendamine seaduse küljest oli arvatavasti seotud huvikooli kui mõiste väga laia tähendusega. Ehk siis - kas huvikeskuse näiteks kokandusringiõpetajal on alati võimalik või vajalik vastata pedagoogide atesteerimise juhendi nõuetele?» rääkis Haasma.
«Tavaline õpetajajärk peab vastama teatud atesteerimisel seatud nõuetele nagu haridus, pedagoogiline ettevalmistus jne. Ja kui kõikide huvikoolide õpetajad ei vasta nendele nõuetele, siis ei saa riik seda nõuet ka huvikoolidele laiendada,» sõnas Haasma.
Haasma tõdes, et muusikakool on aga tõesti selline huvikooli liik, kus vastava erihariduseta õpetajana töötada ei ole võimalik, ja atesteerimine oleks kohaldatav.
«Viimane kompromissettepanek, mis Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Muusikakoolide Liidu kohtumisel haridusministeeriumiga kõne all oli, puudutas riigipoolset toetust nendele muusikakoolidele ja selles ulatuses, kui palju on nendest koolidest läinud lõpetajaid muusikahariduse kesk- või kõrgemasse astmesse õpinguid jätkama,» rääkis Haasma. «Seda raha oleks siis võimalik koolil kasutada ka parimaid õpilasi ettevalmistanud õpetajatele lisatasu maksmiseks või palgamäära tõstmiseks.»
Muusikakoolide, nii nagu kõikide teiste huvikoolide töötajate palgad, tulevad omavalitsuse eelarvest ja on seega omavalitsuse otsustada. «Palgamäärade kinnitamine kohalikes omavalitsustes on erinevalt reguleeritud. On kohti, kus palgamäär on otseselt seotud üldhariduskoolide õpetajate palgamääradega. On kohti, kus otsene regulatsioon puudub, aga makstakse isegi üldhariduskooli õpetaja miinimummäära ja on kohti, kus vaadatakse, kui palju eelarve lihtsalt võimaldab,» rääkis Haasma.
Muusikakool kui kutseõppe eelõpe
«Mis puudutab muusikakooli kui ühe huvialakooli liigi finantseerimist riigi poolt, siis selleks ei ole praegu poliitilist soovi. Kõiki huvikoole, sealhulgas muusikakoole, reguleerib huvikooli seadus ja muusikakool on vaid üks huvikooli liik,» sõnas Haasma.
Haasma sõnul on Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Muusikakoolide Liit on kohtunud mitme ministriga, et taotleda kogu muusikahariduse käsitlemist tervikuna alt üles välja. «Oleme viidanud sellele, et muusikakool, erinevalt teistest huvikoolidest, on muusikahariduse jätkamiseks hädavajalik.»
«Sellest üle hüpata pole, vähemalt instrumendiõppes, võimalik. Selles mõttes võiks muidugi muusikakooli lugeda «kutseõppe eelõppeks», millekohase ettepaneku oleme ka kunagi haridusministeeriumile teinud,» ütles Haasma.
«Siiski ei peeta vajalikuks seda staatust muuta, ega üht huvikooli teistele eelistada,» märkis Haasma.
Haasma sõnul oleks huvikoolide finantseerimine riigieelarvest kindlasti oluline ja oodatud samm. «Eesti Muusikakoolide Liidu kogemus annab alust arvata, et vähemalt praeguste prioriteetide juures muusikakoolide «eraldamist» ülejäänud huvikoolidest ei tule. Aga loodame toetusele vähemalt nendele koolidele, kes tulevaste professionaalsete muusikute ettevalmistusse oma panuse annavad.»
«Ja loodame, et meie omavalitsuste rahalised võimalused paranevad nii, et ka muusikakoolide õpetajad saaksid tasustatud üldkooliõpetaja miinimum palgamäärade alusel,» ütles Haasma ja lisas, et riigipoolset finantseerimist võiks juba praegu arutada ja selle jaotamise aluseid välja töötada.
Haasma märkis veel, et riigipoolne finantseerimine oleks väga vajalik veel hoopis ühest teisest, töötasudega vaid kaudselt seotud aspektist. «Kuna praegu on konkreetse kooli ülalpidajaks üks konkreetne omavalitsus, siis toimub naaberomavalitsuste õpilaste vastuvõtt (muusika)kooli koos
kahepoolsete lepingutega omavalitsuste vahel.»
«Selle alusel tasub naaberomavalitsus õpilase nn. kohamaksust suurema osa ja väiksem jääb lapsevanemale. Valdadevahelise koostöö või rahaliste võimaluste puudumisel või ka prioriteetide mittevastavusel, tuleb naabervalla õpilasel tasuda mitu korda suuremat õppemaksu, mis oluliselt vähendab laste võimalusi muusikaharidust saada, sest vanemate rahakott ei pea sellele vastu,» rääkis Haasma.
«Samas ei ole kõikides omavalitsustes võimalik ega ka otstarbekas oma muusikakooli avada,» ütles Haasma. «Riigipoolne finantseerimine kaotaks sellised piiravad olukorrad.»